/nginx/o/2015/07/10/4265085t1h006c.jpg)
Euroopa Parlamendi liberaalide fraktsiooni (ALDE) juht Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt leiab, et vene keel peaks olema Euroopa Liidu ametlik keel.
Europarlamendi liberaalide juht näeks vene keelt ELi ametliku keelena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Verhofstadt ütles intervjuus ajalehele De Standaard, et Balti riikides elab miljoneid venekeelseid inimesi ja tema jaoks ulatub Euroopa tsivilisatsioon Atlandi ookeanist Volga jõeni.
«Ma ei ole venelaste vastu. Ma armastan seda maad ja selle elanikke. Ma arvan, et me peaks andma viisasid Venemaa tudengitele, õpilastele, ärimeestele ja ka lihtsatele inimestele,» rääkis Verhofstadt.
Verhofstadi sõnade üle avaldas heameelt keskerakondlasest europarlamendi saadik Yana Toom.
«Tähelepanu kõik sõbrad, kes hoiatasid mind minemast Euroopa Parlamendi kõige «russofoobsemasse» fraktsiooni ALDEsse. Eesti liberaalide majanduslik liberalism lõpeb seal, kus tuleb parkida tasu eest, maailmavaateline aga vene tähestiku esimese tähega,» kirjutas Yana Toom Facebookis.
Ta lisas, et Belgia endine peaminister Guy Veshofstadt saab suurepäraselt aru, kui olulised on kodanike keelelised õigused.
Kala Kallas: Verhofstadti avaldus pole ALDE fraktsiooni ametlik seisukoht
Europarlamendi ALDE fraktsiooni kuuluva Reformierakonna liikme Kaja Kallase sõnul ei ole vene keele teemat fraktsioonis käsitlenud, seetõttu ei esinenud Guy Verhofstadt mitte fraktsiooni juhina, vaid oma isiklike seisukohtadega, milleks igal parlamendiliikmel on õigus.
«Seega ei peegelda see kuidagi ei liberaalide fraktsiooni ega ka Euroopa Parlamendi arvamust sellest teemast,» ütles Kallas.
Paet: mina seda mõtet ei toeta
Europarlamendi saadik Urmas Paet ütles Kuku raadiole antud intervjuus, et tema Veshofstadti mõtet ei toeta, sest ei näe sellel sügavamat sisu.
«Mina selgelt ei toeta seda mõtet ja ma usun, et kui härra Verhofstadt korra veel järele mõtleb ja lähemalt olukorraga tutvub, siis leiab ta, et ega sellel ettepanekul sellisel kitsal kujul mingisugust erilist väärtust ei ole,» märkis Paet.
Tema sõnul on küsimus selles, millised keeled üldse peaksid Euroopa Liidu (EL) ametlikud keeled olema. «Praegu on seis selline, et ELi ametlikud keeled on kõikide ELi liikmesriikide ametlikud keeled. Kui keegi arvab, et neid keeli peaks veel rohkem olema, siis tekib kohe küsimus, et kuhu see joon tõmmata,» märkis Paet.
Euroopas on täna kümneid keeli, mida inimesed omavahel räägivad ja mis ei ole ELi liikmesriikides ametlikeks keelteks, tõdes Paet ning rõhutas, et ELis on niigi üle 20 ametliku keele ja kõikide oluliste dokumentide ja sõnavõttude kõikidesse keeltesse ümbertõlkimine on juba praegugi äärmiselt kallis ja kohmakas protseduur.
«Kui hakata lihtsalt erinevaid keeli ametlikeks keelteks lisama, siis ajab see Euroopa institutsioonide töö selgelt umbe,» leidis Paet.
Saatejuht märkis, et Verhofstadti väitel on ta juba teinud ettepaneku, et vene keelt ELi ametliku keelena tunnustataks. Paet ei ole aga sellest midagi kuulnud. «Ma ei tea, kuhu ta on selle ettepaneku teinud.»
Verhofstadti mõttekäik on selgelt elevust tekitanud ja seega tuleks Paeti hinnangul selgeks teha, mis selle ettepaneku täpne eesmärk on ja miks on vene keel ikkagi parem kui näiteks ukraina, türgi, valgevene, araabia või suahiili keel.
«Kõik need on toredad keeled ja mõnda neist räägivad ELis miljonid inimesed. Vene keel kindlasti sellesse esiritta kõnelejate arvukuselt ei kuulu,» nentis Paet.
Samuti märkis ta, et ei nõustu europarlamendi saadiku Yana Toomi sõnavõtuga. «Russofoobsusega ei ole selles küsimuses midagi pistmist.»