Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Varjupaigataotlejate uue majutuskeskuse tarbeks palutakse valitsuse reservist eraldada üle 300 000 euro

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Helen Mihelson
Copy
Vägeva kodu.
Vägeva kodu. Foto: Margus Ansu

Varjupaigataotlejate arvu võimaliku suurenemise tõttu hakatakse neid peagi lisaks Vaole majutama ka Jõgevamaal Vägeval. Selleks aga, et muuta hoone sobilikuks, palub majutusteenust pakkuv ettevõtte valitsusel selle tarvis reservist eraldada üle 300 000 euro.

AS Hoolekandeteenused andis oktoobri lõpus teada, et varjupaigataotlejaid hakatakse edaspidi vajadusel majutama ka Vägevale. Tänaseni on Vägeva kodus pakutud kogukondliku elamise teenust.

Varjupaigataotlejate majutamisel läheb põhiaur siiski Vao majutuskeskusele. «See tähendab, et Vägevat näeme hetkel pigem varjupaigataotlejate majutamise alternatiivvariandina - juhul, kui Vaos majutatavate varjupaigataotlejate arv kasvab üle 70,» sõnas ettevõtte kommunikatsioonijuht Ave Lillemäe mullu sügisel.

Nüüd aga on ettevõte pöördunud valitsuse poole, et see eraldaks reservfondist 342 000 eurot, mis aitaks varjupaigataotlejatele sobivat majutuskeskust rajada. Projekti käigus plaanitakse rekonstrueerida juba olemasolev hoone, kuhu rajatakse vähemalt 40 majutuskohta koos vajalike abiruumidega.

Samuti kuulub küsitava summa hulka raha, mis läheb välisterritooriumi korrastamiseks ning spordi- ja mänguväljaku ning aiamaa rajamiseks. Projekti ühe osana on toodud välja ka varisemisohtliku kõrvalhoone konserveerimist. «Hoone lammutamine on vajalik turvalise parandamiseks ja võimalikke riskide (nt süütamne) maandamiseks,» seisab taotluses.

Allikas: kuvatõmmis raha eraldamise taotlusest.
Allikas: kuvatõmmis raha eraldamise taotlusest. Foto: Kuvatõmmis projektist

Oktoobri algul selgus, et valitsuse reservist eraldatakse tuleval aastal pagulastega tegelemiseks ligi neli miljonit eurot, mis läheb jagamisele kolme ministeeriumi vahel. Sotsiaalministeerium sai pagulastega tegelemiseks 1 013 207 eurot. Selle summa hulka on arvestatud sisseostetava teenuse kulu, eluruumide, tõlketeenuse kulu, kohalike omavalitsuste ja organisatsioonide toetus ja muu.

Sotsiaalministeeriumi pressinõuniku Oskar Lepiku sõnul ei ole AS Hoolekandeteenused seekordne taotlus seotud ligi miljoni euro suuruse eraldisega. Ta märkis, et taotlus jõudis ministeeriumini möödunud reedel ning tänaseks ei ole veel teemat jõutud arutada.

«Küsimus on see, kas taotlusega otsustatakse edasi liikuda. Sellisel juhul koostab sotsiaalministeerium taotluse rahandusministeeriumile, kes omakorda esitab eelnõu valitsusele. Valitsus lõpuks otsustab, kas raha eraldada või mitte,» selgitas Lepik.

AS Hoolekandeteenused on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevus on psüühiliste erivajadustega täiskasvanud isikutele hoolekandeteenuste pakkumine. Lisaks osutab ettevõte asenduskoduteenust psüühilise erivajadusega lastele ning eakate üldhooldusteenust.

Alates 2013. aasta suvest pakub ettevõte majutuskeskuse teenust ka varjupaigataotlejatele.

Tagasi üles