Jeltsini kunagised abilised: see oli ülisuur väljakutse

Eesti Vabariigi ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja Vene NFSV ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin 13. jaanuaril 1991 Tallinnas. Tagaplaanil Eesti Vabariigi ülemnõukogu eesistuja Ülo Nugis (vasakult esimees), siseminister Olev Laanjärv (vasakult kolmas) ning Nõukogude Liidu ülemnõukogu saadik ja Jeltsini lähedane abiline Gennadi Burbulis (vasakult kolmas). Foto: Tiit Veermäe

Tollase Vene NFSV ülemnõukogu esimehe Boriss Jeltsini veerandsajanditagune välkvisiit Tallinna pärast veriseid sündmusi Vilniuses hoidis ära verevalamise Eestis ning sisuliselt pani alguse Nõukogude Liidu lagunemisele, hindas üks Jeltsini tollaseid lähemaid kaastöötajaid Gennadi Burbulis.

«Ajalooline tähtsus oli Tallinna kohtumisel muidugi suur, nüüd 25 aastat hiljem paistab selle tähtsus palju selgemini silma,» rääkis Burbulis. «Seal laoti Nõukogude impeeriumi lagunemise konstruktiivsed alused, muidugi läbi suurte vapustuste ning inimeste hukkumise Vilniuses ja Riias.»

13. jaanuaril 1991 Jeltsini ajaloolise visiidi ajal Tallinna samuti tema kaaskonda kuulunud, hilisema Venemaa asevälisministri Fjodor Šelov-Kovedjajevi arvates oli Baltimaadele ja ka Venemaa elanikele kõige tähtsam Jeltsini selgesõnaline kinnitus, et Venemaa ei vaata rahulikult pealt, kui Nõukogude relvajõud ja eriüksused valavad oma seaduslikke poliitilisi õigusi nõudvate rahulike inimeste verd.

«Jeltsini tulek Tallinna peatas verevalamise, mis oleks võinud jätkuda [mujal] Baltimaades,» leidis ka Burbulis.

Eesti toonane eriteenistuse juht Jaan Toots ei ole niivõrd radikaalse hinnanguga nõus.