Kas tulevik toob Suur-Tallinna Paidest Helsingini või…

Osa mitmenäolisest Tallinnast – Pelgulinn, vanalinn ja Lasnamäe. Foto: Toomas Huik, Mihkel Maripuu

Tallinna kaheksandal visioonikonverentsil lauluväljaku klaassaalis jäi üleeile õhtul kõlama mõte, et saja aasta pärast võiks Tallinn olla mitmekesine linn, kus tunneksid end hästi paljude kultuuride esindajad.

Esiteks pakkus Tallinna visiooninõukoda mitmekesise Tallinna idee all arutlemiseks välja nägemuse, et linna ajaloolised asumid nagu vanalinn, Pirita, Nõmme, Lasnamäe ja teised võiksid muutuda üha eriilmelisemaks, ning linnavalitsemine tuleks detsentraliseerida ehk enamiku olulistest otsustest teeksid asumite esinduskogud ja linnal oleks palju keskusi.

Samas käidi selle vastandina välja mõte ühtsest, terviklikust Tallinnast, kus võim on koondunud linnavalitsuse kätte, asumitevahelised erinevused väheneksid, kesklinn muutuks linna vaieldamatuks südameks, sinna koonduks põhiosa äri- ja kultuurielust.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Sulev Mäeltsemees oli seisukohal, et pealinn liigub Suur-Tallinna suunas ning selline moodustis võiks ulatuda kuni Paideni välja. Suur-Tallinna raadiuseks kujuneks kuni sada kilomeetrit ning sinna võiks jääda ka Helsingi.

Paljud arvamusliidrid pooldasid mõtet, et just mitmekesisus tagab Tallinna jätkusuutlikkuse. Linna erinevaid asumeid ühendavaks lüliks peaks jääma terviklikult ja ladusalt toimiv liikluskorraldus ning ühistransport.

Ühtne juhtimine võiks küll olla, kuid kindlasti tuleb arvestada erinevate asumite häält. Üleilmastumine võiks enam toimuda Tallinna «mägedel» – vanalinn, Pirita ja Nõmme peaksid aga igal juhul säilitama oma näo. Ka Tallinna visiooninõukoja liige Hardo Aasmäe pooldas mitmekesist linna, kus erinevad linnaosad konkureerivad omavahel ning võim on jagatud. Lasnamäe, Mustamäe ja Õismäe on saja aasta pärast ilmselt lammutatud. Mis nende asemele ehitada, see sõltub Aasmäe sõnul energia kättesaadavusest.

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut rõhutas, et Tallinn on oma arengus pidevalt inimesi ligi tõmmanud ning see protsess kindlasti ka jätkub.

Pealinn peab tema sõnul igal juhul jääma ühtseks, sest ei ole mõtet tekitada kaheksat erinevat Tallinna.

Arvamusliidrite käest küsiti ka seda, kas Tallinn peaks saja aasta pärast olema paljukultuuriline või eestipärane linn. Esimene seisukoht tähendab, et pealinn kujuneks rahvusvaheliseks innovaatiliseks äri- ja kultuurikeskuseks, mis meelitab ligi talente igast maailmanurgast.

Linnapilt on mitmekesine – on tekkinud väike hiinalinn ning kohalike moslemite nurgake. Firmades ja kontorites kõlab põhiliselt inglise keel, kuid hakkama saab ka eesti, vene ja soome keelega.

Eestipärane Tallinn on aga koht, kus püütakse hoida kohalikku kultuuri ning edendatakse põhjamaist rahulikku elu. Eesmärk on, et linna elanikkonnas suureneks eestlaste ja eestipäraselt käituvate inimeste osakaal.

Visiooninõukoja liige ja Kodulinna Maja juhataja Tiina Mägi kinnitas, et hangunud seisu ei saa Tallinn kindlasti jääda, kuna multikultuursus on paratamatu. Samas peab säilima ka Eesti omapära.
Mõned arvamusliidrid olid seisukohal, et paljukultuurilise Tallinna ideega peab ettevaatlik olema. Tuleb säilitada kontroll selle üle, kes pealinna tulevad.

Rõhutati ka tõsiasja, et kui tahetakse innovaatilisust arendada, siis sedalaadi firmades töötab palju välismaalasi, kes toovad paratamatult endaga kaasa muid kultuure.

Milline on Tallinn saja aasta pärast?