PRIA tõmbas poldrikrahvi ärile kriipsu peale

Aardla polder. Foto: SCANPIX

Postimees kirjutas veebruaris, kuidas Uno Pauts muutis Aardla poldri maaomanikud andamialusteks ja küsis muudkui eurotoetusi – nüüd on sel äril kriips peal.

PRIA otsustas seoses tegemata tööde ja tahtliku valeandmete esitamisega nõuda Aardla Maaparandusühingult sisse kogu sellele makstud toetuse ehk 3,6 miljonit krooni. Tõenäoliselt ei pea seda summat hakkama tasuma siiski Pautsi tegevuse ohvrid ehk 42 maaparandusühingu liiget, vaid solidaarselt kolm juhatuse liiget eesotsas Pautsiga.

Kogu selles pikantses loos on osalised ka aastaid poldriühingu nõukogus istunud linna ning Tartumaa Ülenurme ja Haaslava valla tippametnikud, kes lasid ühingut juhtinud Uno Pautsil (65) seda kõike teha.

Ühingu nõukogu liikmel, Tartu linnamajanduse osakonna juhatajal Rein Haagil ei jäänud eile PRIA tagasinõudekäskkirjast kuuldes üle muud kui hüüatada «vot see on pauk». Ta lisas, et lähiajal tuleb nõukogu kokku ja otsustab, mida maaparandusühingu juhatusega edasi ette võtta.

Selge on ka see, et varemgi kohut käinud hüdrotehnikainsener Pauts vaidlustab PRIA käskkirja ja tulekul on võib-olla aastaid kestev kohtuprotsess.
«Kindlasti, siin ei ole teist teed,» lausus ta. «Augustikuine ekspertiis oli positiivne, aga ametnike arvamused ei ole positiivsed ja nad ei oska öelda ka, kuskohal midagi tegemata on, et saaks lasta ehitajal ära teha.»

Sunnitult ühingu liikmeks

Seadus teeb poldril asuvate kruntide omanikest maaparandusühingu sundliikmed. Selleks et maaparandusühing 2003. aastal asutada, vajas Pauts vähemalt osa maaomanike nõustumist ühingu moodustamiseks.

Maaomanikud läksid algatusega kaasa, sest Pauts lubas, et mingeid lisakulutusi peale aastamaksu ühingusse kuulumine ei too. Seejärel olid ka kõik ülejäänud poldri valgala tulundusmaa omanikud automaatselt ühingu sundliikmed.

Kogu lugu, mida kirjeldas 10. veebruari Postimees, ei räägi vaid Saksa maksumaksjate taskust pärinevate eurotoetuste väljapumpamisest, vaid ka maaomanikelt kohati lausa kümnete tuhandete kroonide väljanõudmisest europrojektide omaosalusena ja seda vastu nende tahtmist. Kes ei maksnud, seda ähvardati inkassofirmaga.

Seda, palju polder Pautsile tegelikult sisse tõi, uurib ka prokuratuur. Ringkonnaprokuröri Marge Püssi sõnul ootaski ta PRIA augustis läbi viidud ekspertiisi valmimist, et siis juba aasta algul alustatud poldrikriminaalasjaga edasi minna.

Enam kui 1000-hektariline Aardla polder on Ülenurme ja Haaslava vallas asuv suur Nõukogude ajal ehitatud kuivendussüsteem, kust saab liigvee elektripumpadega välja juhtida.

2005. aastast on ühing saanud PRIA-lt ligi neli miljonit krooni toetust. Sellest suurim summa ehk 3,6 miljonit krooni tuli PRIA-lt 2008. aastal. Mullu taotles 42 liikmega ühing PRIA-lt veel 4,2 miljonit krooni, aga seoses Pautsi tegevuses ilmnenud küsitavustega jäi see taotlus rahuldamata.

Ajapikku hakkas ühingu mõne liikme hinge sugenema kahtlus, kas poldrile maetavad miljonid jõuavad ikka poldrisse või hoopis kuhugi mujale. Üks kahtlusi oli, et ühingusse jooksnud euroraha on läinud Pautsi erafirma Uno Kinnisvara või miks mitte ka FIE Uno Pautsi või ka lihtsalt kodanik Pautsi kätte.

Juba mullu tehti põhjalik ekspertiis poldri tee-ehitustöödele. Eksperdi vägagi taotlejasõbraliku hinnangu kohaselt akteeriti vähemalt 132 000 krooni ulatuses töid, mida tegelikult ei tehtud.

Osa töid tegi Pauts siiski ära, ehkki tema leivanumber oli leida PRIA nõrk koht ehk esitada korralikult vormistatud dokumente, mille taga puudus tegelik töö. Nagu leiab ka PRIA oma käskkirjas, esitati kõigi tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, aga need vastasid hinnapakkumisele, mitte tegelikule tööle.

Tänavu augustis läks aga poldril toimunut kontrollima esinduslik delegatsioon, kuhu kuulusid lisaks PRIA ja maaparandusühingu inimestele ka põllumajandusministeeriumi ja põllumajandusameti esindajad. Lisaks juba varem leitud puudustele avastasid nad, et poldriteele on paigaldatud kokku sadade tuhandete kroonide eest vähem kruusa ja liiva kui aktides näidatud.

Kahtlane elektrikulu

Töid tegi aga alltöövõtjana euroraha taotlenud Aardla Maaparandusühing ise, mis muudab PRIA kinnitusel küsitavaks hinnapakkumise õigsuse. Lisaks väitis Pauts, et 2008. aastal kulus poldri veealandustöödele 400 000 krooni.

Veealandustöödeks tuli pumbata poldrilt vett, see omakorda eeldas pumbajaama elektrikulu. Eesti Energia kinnitas aga, et 2008. aastal ei ole poldril üldse elektrienergiat tarbitud.
Lisaks polnud maaparandusühingul PRIA-lt toetuse taotlemiseks kõigi maaparandusühingu liikmete kinnituskirja. «Kinnistute omaniku nõusoleku puudumisel ei oleks PRIA toetust määranud,» seisab asutuse otsuses.

Vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nõutakse toetus täies mahus tagasi juhul, kui toetusesaaja on esitanud tahtlikult valeandmeid.
---------------------------------------------------

PRIA maksab tänavu üle miljardi toetusi

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) maksab tänavu üle miljardi krooni jagu toetusi, millest lõviosa kulub umbes 16 000 taotlejale ühtse pindalatoetuse maksmiseks.
Ühtne pindalatoetus on tänavu 1265,79 krooni hektari kohta ehk 159 krooni rohkem kui mullu. Lisaks sellele maksab PRIA osale taotlejatele põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust, mis on hektari kohta 343,43 krooni ehk 31 krooni enam kui mullu.

Tänavu maksab PRIA esmakordselt ka piimandussektori eritoetust kuni sajapealistele karjadele, mis on 1157,47 krooni piimalehma kohta. Seejuures saavad kuni 50-pealise karja omanikud terve selle summa, 51–100-pealise karja omanikud aga 80 protsenti ehk 926 krooni piimalehma kohta.

Eelarvete põhjal läheb detsembris maksmisele kokku 1,1 miljardit krooni ühtset pindalatoetust, põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust maksab PRIA tänavu välja 165,2 miljonit. Sellele lisaks lükkub 80 miljoni krooni põllumajanduskultuuri täiendava otsetoetuse maksmine jaanuari. Piimasektori eritoetust maksab tänavu PRIA 19,6 miljonit krooni.

Esimesed PRIA maksed jõuavad arvetele 3. detsembril. Kõigepealt makstakse välja ühtne pindalatoetus, ja seda neile klientidele, kes esitasid korrektse taotluse elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel.
Need taotlejad, kes on võtnud viieaastase kohustuseperioodi seoses aastate 2004–2006 maaelu arengukavaga, saavad veel tänavu keskkonnatoetustega kätte 23,3 miljonit krooni. Uue maaelu arengukava ehk 2007–2013 perioodi keskkonnatoetused makstakse aga välja tuleva aasta algul.

Nagu varasematelgi aastatel, saadab PRIA posti teel käskkirja väljavõtted vaid neile, kelle toetusi on vähendatud või kellele pole toetust määratud. Neile, kellele makstakse toetus täies mahus, ei saadeta ka käskkirja väljavõtet. (postimees.ee)