Vabaerakond kutsub toetama paarkonnaseadust
Vabaerakonna juhatuse aseesimees Külliki Kübarsepp ütles, et Vabaerakond on juba kujundanud oma seisukoha ja algatanud samasoolistele mõeldud paarkonnaseaduse eelnõu, mida saavad toetada ka Keskerakonna saadikud.
«Meie arvates on enne pakutud lahenduse tagasilükkamist alati konstruktiivne pakkuda välja uus alternatiiv,» sõnas ta.
Kübarsepp selgitas, et paarkonnaseaduse eelnõu eesmärgiks on tagada samasooliste paaride õiguslik kaitse ja tunnustus, kuid samas soodustada erinevate ühiskonnagruppide leppimist ja vältida õigusliku praagi tootmist.
«Me ei lähe äärmustega kaasa, vaid pakume selget ning toimivat eraldi regulatsiooni samasoolistele paaridele,» rõhutas riigikogu õiguskomisjoni liige.
«Kui Keskerakonna saadikud jagavad paarkonnaseaduse eelnõu eesmärke, siis on nad teretulnud toetama seda riigikogu komisjonis ja hääletamisel parlamendi saalis. Vabaerakond peab vajalikuks, et sel teemal toimuks avatud dialoog erinevate erakondade vahel,» lisas Kübarsepp.
Riigikogu eelmine koosseis võttis tuliseid vaidlusi tekitanud kooseluseaduse napi häälteenamusega vastu 2014. aasta oktoobris ning see jõustus tänavu 1. jaanuaril. Kooseluseaduse rakenduseelnõu, millele esitati 365 muudatusettepanekut, peaks riigikogus teisele lugemisele jõudma 26. jaanuaril. Juhul kui eelnõu läbib riigikogus teise lugemise, toimub rakendusaktide lõpphääletus 28. jaanuaril.
Peale 12 Keskerakonna ja Konservatiivse Rahvaerakonna saadiku, kes soovivad kooseluseaduse tühistamist, on kooseluseaduse kehtetuks tunnistamiseks eelnõu sisse andnud 10 Keskerakonna ja Vabaerakonna fraktsiooni liiget, kes pakuksid lisaks samasoolistele paaridele nende soovide ja vajaduste teostamiseks vajalikud õiguslikud võimalused. Nende eelnõude menetlemist puudutavaid otsuseid, sealhulgas võimaliku esimese lugemise aega, pole õiguskomisjon seni langetanud.
Nii kooseluseadusele kui selle rakenduseelnõule on riigikogus vastuseisu väljendanud ka IRLi kuuluv Viktoria Ladõnskaja, kelle sõnul leiab enamik erakonna fraktsioonist, et seadust, mida ei pooldanud suurem osa ühiskonnast ning mis ei lahenda ka oma sihtrühma probleeme, pole tarvis. «Halb õigusloome praktika ning määramatus võib tuua mitmeid kohtulahendeid ja kulusid maksumaksjale. Teame, et enamik asju, mida peaks reguleerima kooseluseadus, oli võimalik saavutada ka ilma kooseluseaduseta,» ütles ta fraktsiooni nimel rakendusaktide esimesel lugemisel ning avaldas arvamust, et kooseluseadus tuleks tühistada.