/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2009/06/13/193581t1h5263.jpg)
Riigikogu lükkas täna koalitsioonisaadikute häältega menetlusest tagasi riikliku matusetoetuse seaduse eelnõu, mille kohaselt oleks matusetoetus taastatud.
Riigikogu ei pooldanud matusetoetuse taastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadusemuudatuse algatasid riigikogu liikmed Mai Treial, Ester Tuiksoo, Toomas Varek ja Ain Seppik. Muudatuse eesmärk oli taastada riiklik matusetoetus enne 1. juulit 2009 aastat kehtinud kujul. Matusetoetuse suurus oli 3000 krooni. Samuti soovisid algatajad kehtestada matusetarvetele ja -teenustele käibemaksu soodusmäära.
«Majandusliku kihistumise süvenemine on muutnud paljude perede elu väga keeruliseks. Sellele vaatamata peaks iga inimene saama siit ilmast väärikalt lahkuda, kuid paraku on riik ka siin abivajajast kaugenenud,» põhjendas Rahvaliidu liige Mai Treial.
Euroopa Nõukogu sotsiaalkoodeksi ja Euroopa Liidu põhimõtete järgi on matusetoetus üks sotsiaalkindlustusliike. Matusetoetus kehtestati riikliku toetusena siis, kui Eesti ühines Euroopa Nõukogu sotsiaalkindlustuskoodeksiga.
Keskerakonna fraktsiooni kuuluv Marika Tuus märkis, et Eesti riiklik matusetoetus – 3000 krooni oli niigi üks väiksemaid Euroopas ja sotsiaalharta täitmise järelduste dokumentides on varem välja toodud, et Eesti matusetoetuse suurus ei vasta Euroopa standarditele.
1. juulil 2009 aastal jõustus matusetoetuse seaduse muudatus, mille kohaselt ei maksta riiklikku matusetoetust enam eraisikutele. Matusetoetust makstakse kohalikele omavalitsustele matuse korraldamise kulude osaliseks katmiseks juhul, kui kohalik omavalitsus korraldab omasteta või tundmatu inimese matuse.
Matusetoetuse saamiseks peab matuse korraldaja pöörduma sotsiaalkindlustusameti poole.