Ilmus raamat meestele: on juhtumeid, kui psühhiaatrilgi tekib küsimus, kuidas inimene toime tuleb

Raamat meestele. Foto: 60+

Ajakirjal 60+ valmis kolmas terviseraamat «Avameelselt meestest», mida tutvustavad katkendid toob Postimees lugejateni.

«Raamat meestest ja meestele täidab eriti suurt lünka, sest mehe tervisele suunatud kirjandust annab tikutulega otsida,» ütles raamatu koostaja ja ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla. «Tervisehädad ei kimbuta paraku ainult vanemas eas mehi, probleeme on enamikul täisealistel Eesti meestel. Raamatu teemad sobivad kõigile, ka palju noorematele, sest südame äkksurm kipub just nooremaid mehi jalust niitma,» lisas ta.

Raamat hõlmab viit suuremat teemat: südamemured, eesnäärmehaigusi, mehe hingelist vananemist, proviisori nõuandeid ja liikumissoovitusi. Peamised lood selles raamatus on seotud mehe teise südamega ehk eesnäärmega.

Raamatus «Avameelselt meestest» on paljude teiste piinlikkust tekitavate murede kõrval kirjeldatud eesnäärmepõletikke, sest neid on palju rohkem kui üks ja neil kõigil on erinevad sümptomid. Millised täpselt, saate lugeda raamatust. Vastuse saab ka küsimus, mida teha, kui erektsioon kipub meest alt vedama.

Kas vananemine on mehelik? Raamatu teine osa on pühendatud mehe hingelisele vananemisele. Raamatust saate teada, kuivõrd erineb mehe stress naise omast ja mis juhtub, kui liimist on lahti nii mehe hing kui ka keha. Parimad oma ala asjatundjad näitavad kätte teeotsa, mida mööda parema enesetundeni jõuda.

Raamatu kolmandas peatükis on kirjas, milliste mineraalide ja vitamiinide puudus meest enim räsib, ja apteeker annab nõu, kuidas sellest üle saada. Raamatu viimane osa on pühendatud liikumisele. Eesti meest on raske liikuma saada, aga auto, internet ja istuv töö annavad haigustele ja ülekaalule hoogu juurde.

Raamatud on müügil kõikides raamatupoodides üle Eesti, samuti suurte kauplusekettide raamaturiiulitel. Uut vajalikku raamatut saab osta ka Sakala või Pärnu Postimehe või Virumaa Teataja või Järva Teajataja või Valgamaalase toimetusest, kus ühe eksemplari hind on kõigist teistest müügikohtadest odavaim, 12 eurot.

Varem on samast sarjast ilmunud kaks 60+ terviseraamatut, «Südameasi» ja «Ai, liigesed!». Eestis ei ole seni seenioridele koostatud mitte ühtki kogumikku, mis haaraks mitut valdkonda ja kus eri haiguste tekkemehhanismist ja ravivõimalustest räägivad Eesti oma ala parimad spetsialistid. Need raamatud aitavad mõista, mis vaevusi esineb ja kuidas õnnestub neid koostöös arstide, psühholoogide ja teiste spetsialistidega leevendada.

Postimees toob lugejateni mõned katkendid:

Ühel 55aastasel toore tahtejõuga maratoni läbimiseni jõudnud mehel leidis perearst elektrokardiogrammis muutusi ja saatis ta südamearsti juurde. Olidki kõrgvererõhutõvest tekkinud muutused, mis tähendab, et haigus oli juba olemas, teatud staadiumini arenenud ja südagi sellest haaratud. Aga maratonimehel olid küsimused: „Mis värk on? Ah ongi siis midagi, tore, et teada sain, suvehooaeg kohe algab, jalgratas, maratonid, kõvad trennid tulekul, te kirjutage mingit rohuvärki, saab asja kaelast, saan trenni tegema hakata.“ Võistlus, maraton, trennid – primaarne ja tervis, need mingid numbrid – sekundaarne.

Rein Vahisalu, Ida-Tallinna Keskhaigla kardioloog

Kõige rohkem koormab südant liigne kehakaal ja rasvumine. Kui rasvumise all kannataval inimesel on 40 kilogrammi ülearu, siis peab südametegevus 50–60 protsendi võrra intensiivistuma. Südamelihas peab sagedamini kokku tõmbuma, et üleliigne rasvakiht hapnikupuuduse all ei kannataks. Sellega seoses aga lüheneb südame puhkeaeg ja häiritud on ainevahetusprotsessid südamelihases. Seejärel hakkab südamelihas kiiresti „kuluma“.

Toivo Niiberg, psühholoog

Psühholoogilist abi aga ei tunnista enamik vanema põlvkonna mehi, tituleerides hingeravijaid „hulluarstideks”, otsides abi eelkõige alkoholist ning topsisõpradelt. Meeste suureks eluea lühendajaks ongi sageli liigne alkoholi tarbimine ja suitsetamine ning seda eriti vanemas eas. Füsioloogide väitel vähendavat liigne alkoholitarbimine vanemas eas eluiga keskmiselt 15 ja suitsetamine keskmiselt 7 aasta võrra. Suitsetamine pidavat käivitama ka vananemist kiirendava geeni. Seega pole suitsetamisest iial hilja loobuda.

Toivo Niiberg, psühholoog

Uurimused on näidanud, et domineerivad vaenulikud inimesed, eriti mehed,haigestuvad kergemini südamehaigustesse. Sama juhtub aga ka liigseltallasurutud depressiivsete isiksustega, kes ei jõua pideva alandatuse jaallasurutusega kohaneda. Peale vaenulikkuse peetakse ka küünilisust ja suurt pingutamist südamehaiguseni viivaks, uuringud aga keskenduvad peamiselt inimese neurootilisusele, eriti aga ärevusele ja depressioonile. Tõestatud on ka püsiva viha seos kõrgenenud vererõhuga. Seitse kümnest kroonilise kurnatussündroomi all kannatajatest on auahned ja karjäärihimulised inimesed.

Toivo Niiberg, psühholoog

Millised vaevused võivad üldiselt eesnäärmepõletiku puhul tabada? Nooremas eas, vanuses 35–50 aastat ilmneb see erektsioonihäirena. Näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliinikus tehtud uurimuse kohaselt oli 33 protsendil eesnäärmepõletiku diagnoosiga meestest huvi seksi vastu vähenenud, 31 protsendil oli tegemist liigvarase seemnepurskega, 28 protsendil kippus erektsioon kaduma, 26 protsendil meestest oli erektsiooni teke raskenenud, 13 protsendil neist oli raske seemnepurskeni jõuda ja 10 protsendil esines valulikke erektsioone.

Gennadi Timberg, Lääne-Tallinna Keskhaigla vanemarst-uroloog

On juhuseid, kui suurenenud eesnäärmega mees jõuab uroloogi juurde alles siis, kui uriin on juba kinni jäänud. Suurenenud eesnäärme ravi sõltub sellest, kui palju see patsienti häirib, eesnäärme suurusest ja sellest, kas kusepõis tühjeneb korralikult või mitte. Kergemate kaebuste korral võib ka ravist loobuda, kui patsiendile on räägitud, miks kaebused on tekkinud ja siis, kui haigus ei ole halvaloomuline. Aja möödudes võib suurenemine progresseeruda, siis peaks uuesti arsti juurde minema. Esialgu võivad aidata käsimüügiravimid, järgmisena tuleks manustada retseptiravimeid ja viimase võimalusena planeerida operatsiooni. Lõikus tuleks ette võtta, kui kusepõis ei tühjene, kui ravimid kaebusi ei leevenda või ei saa neid kõrvalmõjude tõttu võtta.

Oksana Zahharova, Tartu Ülikooli Kliinikumi uroloogiaja neerusiirdamise

osakonna arst-õppejõud

Tuleb ette nii raskeid kliinilisi juhtumeid, kui psühhiaatrilgi tekib küsimus, kuidas tema vastas istuv inimene küll toime tuleb. Teisalt võib raske meelehaiguse taga olla ka suhteliselt tühine põhjus, aga inimese toimetulek ning elukvaliteet on selle tagajärjel tugevasti alla käinud.

Lembit Mehilane, Ambromed kliiniku psühhiaater

Depressiooni pole võimalik pissiproovi ega vereprooviga diagnoosida. Depressiooni diagnoosimiseks pole ühtki objektiivset analüüsi ega aju-uuringut, mille järgi öelda, et normaalne stress on haiglaslikuks üle läinud. Ka kogenud arstil on mõnikord raske hinnata, millal lein depressiooniks üle läheb. Ka on sageli raske mõista, kumb on primaarne, kas alkoholsõltuvus või depressioon. Kas mees hakkas jooma, et oma hingevalu leevendada või tekkis hingevalu alkoholi kuritarvitamisest. Kõigil neil juhtudel, kui mehel tekib las-minna-meeleolu, vägivaldsus, ennast ja peresuhteid hävitav elulaad, on psühhiaatriga nõu pidamine vaeva väärt.

Lembit Mehilane, Ambromed kliiniku psühhiaater