/nginx/o/2016/01/08/4860263t1hcfe4.jpg)
«Jaa, muidugi teame! Ta oli Eesti president!» hüüavad Veronika, Anton, Nastja ja Ksenja peaaegu kooris. «Tema surma-aastapäev tuleb varsti,» lisab Anton pärast väikest pausi.
Tellijale
Venelased hoolivad Eesti endise riigipea hauakohast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ma ei ole kuskil Ida-Virumaa koolis ajalootunnis, kus õpitakse Konstantin Pätsi elulugu. Ma olen Venemaal. Lapsed on Moskva külje all Tveri oblastis asuva Buraševo asula keskkooli 10. klassi õpilased. Kui paljud Eesti gümnaasiumiõpilased oskaksid mulle öelda, et tänavu 18. jaanuaril möödub 60 aastat Eesti riigi ühe rajaja ning vabariigi esimese presidendi Pätsi surmast?
Umbes 2000 elanikuga Buraševo asula Tveri linna külje all, 850 kilomeetri kaugusel Tallinnast, ongi koht, kus Päts 81-aastasena kohalikus vaimuhaiglas nõukogude režiimi ohvrina täielikus üksinduses suri. Pärast 15 aastat vangistust.