:format(webp)/nginx/o/2011/03/28/547503t1h92d9.jpg)
Huntide kõrge arvukuse ning sagedaste kiskjarünnete tõttu annab keskkonnaamet täiendava loa nelja hundi küttimiseks Hiiumaal kuni 31. märtsini.
Keskkonnaamet annab loa nelja hundi küttimiseks Hiiumaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2015. aastal murdsid hundid Hiiumaal 110 lammast ning vigastasid 26 lammast ja ühte veist. Seega on kiskjarünnetega tekitatud lambakasvatajatele olulist kahju, lisaks on lammaste abil hooldatavate poollooduslikke koosluste hea seisundi säilitamine ohus, teatas keskkonnaamet.
«Loodame, et maha sadanud lumi ning täiendav luba küttimiseks aitavad kaasa huntide populatsiooni vähendamisele Hiiumaal. Huntide arvukuse langetamisega peaksid vähenema ka ründed koduloomadele,“ selgitas keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman.
Hiiumaa jahimehed on tabanud kõik neli käesoleva jahihooaja esimeses jaos küttida lubatud hunti. 21. novembril kütiti noor isahunt Laasi jahipiirkonnas, 13. detsembril, 4. ja 6. jaanuaril täiskasvanud hundid Kõrgessaare jahipiirkonnas. Lisaks on kohalikud jahimehed operatiivselt kogunud ning edastanud huntide vaatlusandmeid keskkonnaagentuurile, kes tegi laekunud andmete alusel ettepaneku küttida saarel veel neli hunti. Keskkonnaamet nõustus ettepanekuga ning äsja kinnitatud jahieeskirja alusel pikendati jahipidamist võsavillemitele Saare- ja Hiiumaal kuni 31. märtsini.
Keskkonnaamet soovitab küttida noorhunte, kes tõenäoliselt ründavad sagedamini lambaid. Küttimisel võib kasutada kõiki varem lubatud jahipidamisviise, välja arvatud jaht jahikoertega alates jahiaasta lõpust 29. veebruaril kuni 31. märtsini. Mujal Eestis tohib hunte küttida nagu seni ehk novembri algusest veebruari lõpuni.
Euroopa Liidus on hunt kaitsealune liik ja iga liikmesriik peab tagama hundi hea käekäigu looduses, ent viimaste aastate lumevaesed talved on teinud hundijahi keeruliseks ning võsavillemite arvukus saartel on kasvanud sotsiaalse taluvuspiirini.