/nginx/o/2016/01/08/4859295t1ha164.jpg)
Ehkki salasigarettide osakaal on Eesti turul jätkuvalt languses, moodustavad need endiselt suure osa (17,4 protsenti) Eesti tubakaturust. Levinud arvamuse kohaselt on poe- ja salasigaretid kvaliteedilt ja muude nõudmiste osas samasugused, kuid tegelikult see nii ei ole.
«Salasigarettide tarbijate hulgas on levinud arvamus, et toode on sama, mis poes, lihtsalt hind on odavam. Kuid nagu enamiku sala- ja võltsitud kauba puhul, see nii siiski ei ole,» ütles maksu- ja tolliameti tolliosakonna juhtivinspektor Andreas Sõlg.
Salasigaretid on sageli ebakvaliteetsed ja võivad seega ka tervisele lisaohtu kujutada. Sõlg selgitas, et kui legaalseid sigarette ladustatakse ja transporditakse konkreetsetest juhistest lähtudes, siis salasigarettide kvaliteeti võib mõjutada nende ebasanitaarne vedu (näiteks masuudi sees) või ladustamine koos muude ainetega, nagu kütus. Salasigaretid, mis pole enam oma originaalpakendis, võivad saada transpordi käigus ka niiskuskahjustusi. Samuti pole teada, millistes tingimustes neid toodetakse.
/nginx/o/2016/01/08/4858743t1he7fc.png)
Isekustuvad vs tuleohtlikud sigaretid
Euroopa Liidus toodetud sigarettide valmistamine on range kontrolli all ja mis veel hästi oluline – need on isekustuvad. Salasigaretid jällegi ei ole ja see muudab nad ohuallikaks igas keskkonnas. Seda kinnitab päästeameti statistika, millest nähtub, et paljude hooletust suitsetamisest tingitud tulesurmade taga on kolmandatest riikidest toodud odavad suitsud, mis hooletusse jätmisel ei kustu, vaid hõõguvad edasi. Samamoodi on põlenguid põhjustanud isevalmistatud sigarettide suitsetamine.
Kuigi hoonetulekahjude sagedaseim tekkepõhjus on hooletu lahtise tule kasutamine, siis oluliselt rohkem inimesi hukkub ikkagi hooletu suitsetamise tõttu tekkinud tulekahjudes.
2013. aastal põhjustas hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahju 22 inimese surma, hooletu lahtise tule kasutamine kümne inimese surma ja hooletu elektriseadme kasutamine nelja inimese surma. Üheksa inimest hukkus tules põhjusel, mida ei õnnestunud kindlaks teha.
Neil juhtudel, mil hukkunuga tulekahju tekkepõhjus oli hooletu suitsetamine, leiti viiel korral sündmuspaigalt Vene maksumärkidega sigarette, kahel korral Vene ja Eesti maksumärkidega sigarette, ühel korral Eesti maksumärkidega sigarette ning ühel korral oli põlenud majapidamises märke isevalmistatavate sigarettide suitsetamisest. 13 juhul ei olnud võimalik sigarettide päritolu tuvastada.
2014. aastal põhjustas hooletust suitsetamisest tekkinud tulekahju 13 hukkunuga tuleõnnetust, milles sai surma 19 inimest – neist 18 suitsetasid voodis. Ka möödunud aastal sai tulekahjudes kõige enam inimesi surma just hooletu suitsetamise tagajärjel – esialgsetel andmetel hukkus 20 inimest, kellest suurem osa suitsetas voodis, diivanil või tugitoolis.
Päästeamet rõhutab samas, et tuleohutut sigaretti ei ole olemas. Ka isekustuv sigaret ei kustu kohe ning näiteks voodisse kukkudes süütab selle enne kui kustuda jõuab. Seega peab suitsetamise juures meeles pidama, et seda tehtaks vastutustundlikult.
Mis põhjustel eelistatakse legaalseid sigarette?
Eesti konjunktuuriinstituudi värskeima uuringu kohaselt eelistatakse legaalseid sigarette salasigarettidele järgmistel põhjustel:
/nginx/o/2016/01/08/4858745t1h5d95.png)