Sel aastal pöördub Eesti näoga mere poole

Merekultuuriaasta ellukutsuja Urve Tiiduse sõnul tuleb merd väärtustada, sest meri oli siin enne meid ja jääb siia ka pärast meid. Foto: Peeter Langovits

Kui möödunud aasta oli Eestis muusika-aasta, siis alanud aasta on merekultuuriaasta, mille motoks on «Näoga mere poole».

«Me kõik saame omamoodi puudutatud merest, meresõidust ja merekultuurist. Hubert Veldermann lõpetas raadio Kukus oma meresaated alati sõnadega: hoidke ennast näoga mere poole. See on ka merekultuuriaasta tunnuslause ja ühtlasi meie kõige hardam ja parem soov, et me oleksime näoga mere poole, tunnetaksime, mida meri meile annab, mida ta on meile andnud ja kas me oskame ka seda kõike vääriliselt hinnata,» ütles Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen eilsel merekultuuriaasta tutvustusüritusel Lennusadamas.

«Me kõik võib-olla ei teadvusta seda, mida meri on meile andnud. Samas me loodame, et selle aasta lõpetuseks on väga paljudel merest, merekultuurist, meretraditsioonidest, mereajaloost rohkem teadmisi kui seni. Ja kui neid on pisut juurde tulnud, siis on merekultuuriaasta oma ülesande täitnud,» arvas Dresen.

«See aasta rõhutab: meri oli siin enne meid ja jääb kestma pärast meid. Ja meie asi on merega seotud valdkondi edendada ja need kõik paremana tulevastele põlvkondadele pärandada,» lausus merekultuuriaasta ellukutsuja, riigikogu liige ja endine kultuuriminister Urve Tiidus.

Merekultuuriaasta projektijuhi Karen Jagodini sõnul ei ole meri Eesti kontekstis kunagi inimesest liiga kaugel. Mitte rohkem kui paari-kolme tunni tee kaugusel. Ja maailma mastaape arvestades ei ole see kuigi pikk teekond mere äärde jõudmiseks,» rääkis Jagodin.

Ta selgitas, et kuna tegu on kultuuriministeeriumi teema-aastaga, siis on see mõeldud kõikidele Eesti inimestele. Teisest küljest aga on kolm sihtrühma. Esiteks lapsed ja noored, kellele merekultuuri edasi anda. Teiseks «merefännid» ehk need, kelle elus meri juba praegu tähtsat rolli mängib, ning kolmandaks randlased ehk need, kelle najal merekultuur ja -traditsioonid püsivad.

Merekultuuriaasta programm jaguneb neljaks temaatiliseks osaks. Jaanuaris ja veebruaris tuuakse esile pärandi- ja kultuuriteemad. Kevadel, märtsist maini on fookuses mereohutus ja -haridus. Juunist augustini kutsutakse kõiki mere äärde ja merele aktiivselt puhkama ja vaba aega sisustama. Septembrist kuni novembrini on päevakorras tõsised arutelud Eesti kui mereriigi tuleviku üle.

Rohkem infot merekultuuriaasta sündmuste ja programmide kohta leiab veebilehelt www.merekultuur.ee, kuhu koonduvad nii programmide kirjeldused kui sündmuste galeriid ning ürituste kalender, kuhu kõik saavad lisada merega seotud ettevõtmisi, mis alanud aastal Eestis aset leiavad.