Audiitorkogu küsis Keskerakonna audiitorilt selgitusi

Foto: Marko Saarm / Sakala

Audiitorkogu presidendi Märt-Martin Arengu sõnul küsis audiitorkogu Keskerakonna tunamullust majandusaasta aruannet auditeerinud vandeaudiitorilt suure sularahajäägiga seoses selgitusi, kuid vigu tema tegevuses ei tuvastanud.

Arengu ütles Postimehele, et audiitorkogu ülesanne on seista avaliku huvi eest finantsaruandluses ning seetõttu suheldi Keskerakonna audiitoriga ja küsiti lisaselgitusi. «Konfidentsiaalsuskohustusest tulenevalt ei ole meil võimalik üksikasju avaldada, ent teadaoleva info kohaselt ei ole alust väita, et kõnealune audiitor oleks selle töövõtu käigus audiitortegevust reguleerivate standardite vastu eksinud,» lausus ta.

Rääkides aastaaruandes näidatud ebatavaliselt suurest, enam kui 174 000-eurosest sularahajäägist, mida Keskerakond põhjendas kassareservi loomisega, ütles Arengu, et reservi moodustamine on raamatupidamislik kanne ning mitte sularaha pangaautomaadist väljavõtmine ja seifi viimine.

«Sedavõrd suur rahasumma nõnda väikse käibega ettevõtte või organisatsiooni kassas on pigem ebaloogiline ning lõpetuseks, nõnda suures summas (lühiajaliste) kohustuste maksmine sularahas on tänapäeval tavapäratu,» märkis ta.

Arengu sõnul on sularaha roll Eestis juba ammu marginaalne – palk laekub pangakontole, pidevalt lisandub erinevaid elektroonilisi platvorme asjade ja teenuste eest tasumiseks ning isegi annetused, näiteks jõuluajal, saab teha käepäraselt mobiiltelefoniga. «Miks peaksid erakonnad kui organisatsioonid, kelle suhtes on kõrgendatud avalik huvi, sularahas liikmemaksu ja annetusi vastu võtma?» küsis ta.

Tema sõnul ollakse ka traditsioonilistest paberarvetest kiirenevas tempos loobumas ning avalik sektor on planeeritava «digipöörde» ehk raamatupidamise seadusesse tehtud ja e-arvetele üleminekut oluliselt kiirendava muudatusega suunanäitaja.

«Ei oleks ebamõistlik arvata erakondi samuti sinna gruppi, kellele mainitud «digipööre» ja selle jätkuarendused kohustuslikud võiksid olla. See oleks esimene konkreetne samm selleks, et erakondadesse laekuv ja sealt väljaminev raha ja selle kasutus oleks läbipaistev ning sellisena lihtsasti hallatav erakonnal endal ning kontrollitav audiitoril ja vajadusel erakondade rahastamise järelevalve komisjonil,» ütles audiitorkogu juht.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon pöördus Keskerakonna poole juba septembri alguses, pidades 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt erakonna kassas olevat sularahajääki tavatult suureks.

Kui 2013. aasta lõpus oli partei sularahajääk kassas veidi üle 59 000 euro, siis üle-eelmise aasta lõpu seisuga oli seda juba 174 427 eurot, mis moodustas 12 protsenti erakonna bilansimahust. Partei arvelduskontodel oli samal ajal vaid 41 000 eurot, kusjuures aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitor juhtis tähelepanu, et erakonna lühiajalised kohustused (317 529 eurot) ületavad käibevara (223 353 eurot).

Ka teiste erakondadega võrreldes oli Keskerakonnal sularaha ebatavaliselt palju: Reformierakond deklareeris oma sularahajäägiks kassas 266, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 354, Isamaa ja Res Publica Liit 3532 ja Konservatiivne Rahvaerakond 1030 eurot.

Keskerakond vastas komisjoni järelepärimisele septembri lõpus, põhjendades kassajäägi suurenemist kassareservi moodustamisega erakonna likviidsuse tagamiseks. «Reserv moodustati Eesti Keskerakonnale erakonnaseaduse paragrahv 127 alusel riigieelarvest tehtud eraldistest ning võeti kassasse erakonna Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt, mis on ka konto väljavõtetega tõendatud,» teatas partei.

Viimastel kuudel on komisjon teinud erakonnale veel mitu järelepärimist, kuid ei ole kõigile küsimustele vastuseid saanud. Täna käisid komisjoni istungil selgitusi andmas Keskerakonna tegevsekretär Peeter Vitsur, erakonna raamatupidaja ja raamatupidamisteenust osutava ettevõtte juht.

Komisjoni esimees Ardo Ojasalu ütles kohtumise järel Postimehele, et edasised sammud, sealhulgas võimaliku erakorralise audiitorkontrolli tellimise, otsustab komisjon veebruaris.