Toimetaja: Tiina Rekand, Aarne Seppel
7. jaanuar 2016, 16:38
Pommirobot Pariisi politseijaoskonna juures maha lastud mehe juures. Foto: Scanpix
Prantsusmaa politsei lasi täna pealinnas Pariisis maha mehe, kes püüdis tungida politseijaoskonda.
«Mees püüdis neljapäeva hommikul rünnata politseijaoskonna vastuvõturuumis politseinikku, misjärel tulistas teda politsei,» ütles siseministeeriumi esindaja Pierre-Henry Brandet.
Intsident toimus satiiriajakirja Charlie Hebdo rünnaku esimesel aastapäeval.
Kirjanik Kaur Kender luges Patareis täies pikkuses ette talle kriminaalsüüdistuse kaasa toonud novelli. Foto: Viktor Burkivski
Põhja ringkonnaprokuratuur esitas kirjanik Kaur Kenderile süüdistuse lapsporno tootmises ja saatis ta kohtu ette.
«Süüdistuse järgi kirjutas Kaur Kender jutustuse, mille sisuks on detailsed kirjeldused täiskasvanud mehe ning väikelaste vahelistest suguühetest.»
«Tegu oli seksuaalmaniaki-sarimõrvari psühholoogilise lagunemise ja psühhiaatrilise kollapsiga, mis kirjutatud läbi tohutu groteskiprisma. Tegu on õudusjutuga,» rõhutas kirjanik oma vastuses politseile.
Ilukirjandusega kohtu ette toodud Kaur Kenderist loe postimees.ee-st
Uimastitarvitajad hakkavad saama politseilt umbes sellise tekstiga sõnumeid. Foto: Pm
Politsei hakkab sellel aastal saatma uimastite niinimetatud «pühapäevatarvitajatele» telefonidesse hoiatavaid tekstisõnumeid, mille eesmärk on ennetus ja inimeste korrale kutsumine.
On välistatud, et ehmatava sõnumi saab mõni inimene, kelle kohta on keegi menetluse käigus pahatahtlikkusest valeinfot andnud.
«Me ei räägi siin tuhandest või paarist tuhandest inimesest, neid on ikka rohkem.»
Politsei uimastiSMSide saatmise plaanist loe postimees.ee-st
Netflixi tegevjuht Reed Hastings teatas eile Las Vegases teenuse laienemisest 130 riiki. Foto: ROBYN BECK/AFP
Maailma suurim multimeedia keskkond Netflix laienes eile pärastlõunal ka Eestisse – seega tasub korra üle käia põhitõed, mis seda teenust ja sellega liitumist puudutavad.
Kolm riiki või territooriumi, milles teenus hetkel veel näiteks kättesaadav pole, on Hiina, Venemaa poolt okupeeritud Krimm, Põhja-Korea ja Süüria.
Paraku pole hetkeseisuga õnnestunud tuvastada keskkonnast ütegi lastesaadet või ka muud sisu, millel oleks eestikeelsed subtiitrid või heli.
Varsti pärast seda, kui jaemüüjad viis aastat tagasi teatasid, et euro hindu ei tõsta, sai see väljend rahva seas naljanumbriks. Vahetult enne eurole üleminekut algatas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kampaania, mille eesmärk oli hoida ära põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus 2011. aastal.
Siiski polnud hindade kiire tõusu taga mitte niivõrd euro (ehkki euro kasutuselevõtt andis korraliku impulsi majanduskasvule), kuivõrd meie kiire ja edukas väljumine suurest majanduskriisist, aga ka toorainehindade kiire kasv kogu maailmas.
Kurioosumina pidime ka meie, kellele riigivõla võtmine on sisuliselt tabuteema, paigutama Kreeka ja teiste lõunariikide päästmiseks miljoneid eurosid maksumaksja raha.
Euro mõjust meie hindadele ja majandusele loe postimees.ee-st
Illustreeriv foto. Foto: Marko Saarm / Sakala
Jaanuarist jõustunud kooseluseadus, küll ilma vajalike rakendusaktideta, on juba mõnda paari innustanud notari juures kooselulepingut sõlmima.
Tallinna notar, notarite koja aseesimees Anne Saaber ütles Postimehele, et tema juures ei ole veel ühtegi kooselulepingut sõlmitud. Küll aga teadis ka tema, et mujal on mõned lepingud sõlmitud küll.
Kooseluseaduse rakenduseelnõu, millele esitati 365 muudatusettepanekut, tuleb riigikogus teisele lugemisele 26. jaanuaril.
Tagasihoidlikult alanud kooselude registreerimisest loe postimees.ee-st
Põhja-Koreas toimunud plahvatuse registreerisid ka Eesti seismojaamad. Foto: Heidi Soosalu
Kolmapäeval katsetati Põhja-Koreas väidetavalt vesinikpommi. Plahvatusest tekkinud seismilisi laineid registreerisid ka Eesti seismojaamad.
Eesti Geoloogiakeskuse juhtiva seismoloogi Heidi Soosalu sõnul jõudsid Põhja-Korea pommikatsetusest tekkinud seismilised lained Eesti seismojaamadesse ligikaudu kümne minutiga.
«Kui neid seismogramme võrrelda, siis näeme, et kolmapäeval toimunud plahvatus oli peaaegu sama tugev, kui varasem, 2013. aasta veebruaris toimunud plahvatus. Ka selle plahvatuse tuvastasid Eestis asuvad seismojaamad.»
Põhja-Korea pommikatsetuse võngetest Eestis loe postimees.ee-st
Kristina Šmigun-Vähi Vancouveri 10 km vabatehnikasõidu medalitseremoonial. Foto: Scanpix
ile teatas Rahvusvaheline olümpiakomitee (ROK), et testis uuesti ligi 500 2006. aasta Torino taliolümpiamängudel võetud dopinguproovi, aga rohkem nende kohta infot praegu ei andnud. Üks kahtlustatavaid on Torinos kaks kuldmedalit võitnud Eesti murdmaasuusataja Kristina Šmigun-Vähi, kelle juhtumit arutatakse endiselt Rahvusvahelises Spordikohtus CAS. Rootsi rahvusringhääling vestles Šmiguni teemal kohaliku tipu Anna Haagiga, kelle hinges valitseb rahutus.
«Loodan üle kõige, et juhtum saaks lahenduse ja selgitatakse välja, kas Šmigun-Vähi tarvitas dopingut või mitte. Kõik kaardid tuleks lauale laotada. Praguses seisus pole juhtum hea suusatamisele ega Eestile.»
«Ma pole kunagi rajal tundnud, et mu konkurendid on dopingut tarvitanud, aga mäletan, et Vancouveris olles tundus Šmigun-Vähi tagasitulek (pärast tütre sünnitamist - toim) kahtlane, sest ta võistles väga vähe.»
Aleksei Poltoranin eilsel etapil pärast nappi võitu üle finišijoone langemas. Foto: Scanpix
Murdmaasuusatamise MK-sarjas on käimasoleval hooajal norralased jätnud teistele vaid mõned üksikud etapivõidud ja enne eilset sedagi vaid sprintides: meeste seas on kolmel vabatehnikasprindil võidutsenud itaallane Federico Pellegrino ning naiste arvestuses on võidu kirja saanud rootslanna Stina Nilsson ja ameeriklanna Sophie Caldwell. Norralannad jätkasid eile Tour de Ski etapil Oberstdorfis tavadistantsidel oma võiduseeriat, kuid meeste seas sai eestlaste abiga see otsa.
Eilsel meeste 15 km ühisstardiga klassikasõidus näitas parimat minekut Mati Alaveri ja Andrus Veerpalu näpunäidete järgi harjutav Kasahstani suusamees Aleksei Poltoranin – 28-aastasele suusatajale oli see karjääri üheksas etapivõit.
«Naiste seas on meestega võrreldes konkurents hõredam ja praegu ei paista kedagi, kes võiks norralannadele väga suurt konkurentsi pakkuda,» tõdes Mae.
Verikäkki saab serveerida tõelise gurmeeroana. Foto: Tairo Lutter / Õhtuleht
Eesti talupojatoiduks peetud verikäkki tuntakse hästi ka Suurbritannias ning sealse meedia kinnitusel on tegu tõelise supertoiduga.
«Selles on palju valku, kaaliumi, kaltsiumit, magneesiumi ja see on praktiliselt süsivesikute vaba – nii et on suur tõenäosus, et see kaob poeriiulitelt lennult.»
Stornoway's Charles Macleod lihapoe juhataja Lorna Maclennan rääkis, et verikäki tellijate arv on kasvanud. «Jaanuar on tavaliselt üsna vaikne, kuid meil on 100 tellimust ja neid tuleb aina juurde,» rääkis Maclennan.