Riik ostab rahvaloenduse tõttu 2400 tuliuut rüperaali

Viimasel, 2000. aasta rahvaloendusel käisid tuhanded loendajad, nende seas ka Irine Rätsepp, elanike uste taga, et inimeste jagatud info põhjalikesse paberankeetidesse kirja panna. Uuel loendusel sisestatakse andmed sülearvutitesse. Foto: Egert Kamenik

Järgmise aasta rahvaloenduse läbiviimiseks kavatseb riik hankida 2400 sülearvutit, mis läheb maksma kuni 18 miljonit krooni. Loenduse tarkvarale kulub peaaegu sama palju.

«Igatahes tuleb niimoodi odavam,» kinnitas 11. rahva ja eluruumide loenduse projektijuht Diana Beltadze, võrreldes uudse, arvutipõhise loenduse kulusid tavapärase paberankeetidega loendusega.

«Kui eelmisel loendusel oli küsitlejaid umbes 5400, siis seekord räägime kuni 2000 küsitlejast,» viitas ta näiteks tööjõukulude kokkuhoiule.

Seni on loendus läbi viidud paberi ja pliiatsiga, kuid 2011. aasta lõpus algav rahvaküsitlus sisestatakse esimest korda kohe sülearvutitesse. Rahandusministeeriumi teatel annab selline andmete kogumine umbes 70 miljonit krooni kokkuhoidu.

Soetatavad arvutid antakse küsitlejatele, küsitlusjuhtidele ja reservitöötajatele, osa jäetakse ka tagavaraks, kui mõni arvuti peaks rivist välja minema. Praeguseks on enam-vähem kindel, et tellitakse 2300 sülearvutit ning ülejäänud saja osas kaalutakse , kas valida laua- või kaasaskantava arvuti vahel.

Pole veel otsustatud, kas kaubaks läheb 10- või 14,1-tollise ekraaniga sülearvuti. «Küsitlejatele sobivad väiksemad arvutid, kuna neid on kergem kaasas kanda ja neil on töökindlam aku,» rääkis Beltadze.

Ent suurema arvuti eelis oleks n-ö järelturg, sest on lahtine, mida hakatakse arvutitega peale pärast rahvaloendust. Rahandusministeerium saatis teistele ministeeriumidele laiali kirja, milles pärib, kas need oleksid huvitatud sülearvutite hilisemast väljaostmisest.