/nginx/o/2016/01/07/4855923t1h340e.jpg)
Justiitsministeerium tahab täpsustada riigi julgeolekuriskiga ülesandeid täitvate inimeste tausta kontrollimise korda, et muuta see eri asutustes sarnasemaks ja inimesele endale lihtsamalt arusaadavaks.
Riik täpsustab julgeolekuriskiga seotud inimeste taustakontrolli reeglid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taustakontroll võimaldab ennetada ja varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski ja muudab sellistele ametikohtadele kandideerivatele või neil töötavatele inimestele selgemaks, milliseid andmeid nende kohta koguda saab, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Kuigi ka praegu kontrollitakse julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulisi ülesandeid täitvate inimeste tausta, ei ole reeglid selle tegemiseks justiitsministeeriumi hinnangul kehtivas õiguses piisavalt selgelt määratletud.
Praegu sõltub riigiametisse või ka teatud eraosalusega ettevõtetesse tööle kandideerimisel taustakontrolli tegemine sellest, mida peab tööandja vajalikuks koguda. Puuduvad selged ja ühtsed alused ametikohale kandideerivate isikute usaldusväärsuse hindamise kohta ning menetluskord selleks vajalike andmete töötlemiseks. Uus terviklik seadus paneb paika piirid, milliseid andmeid koguda saab.
Praegune kord ei võimalda inimesel täpselt aru saada, milliste andmete kogumiseks ta nõusoleku annab. Uus seadus muudab selle olukorra nii inimese enda kui andmeid koguva asutuse jaoks oluliselt selgemaks. See annab riigile ka võimaluse hinnata ametnike ja töötajate usaldusväärsust ning juba varajases faasis avastada korruptsiooni või ka mõnda muud ameti kuritarvituse riski.
Eelkõige tehakse taustakontrolli tulevikus inimestele, kes kandideerivad ameti- või töökohale või sõlmivad riigiga teenuse osutamise lepingu, mis on seotud avaliku võimu teostamise või julgeolekuriskiga ülesande täitmisega.
Samuti on ette nähtud, et seda tehakse vabatahtlikkuse alusel kaasatavatele inimestele nagu abipolitseinik, vabatahtlik päästja või kaitseliidu liige.
Taustakontrolli peaksid läbima ka isikud, kes sõlmivad riigi või muu avalik-õigusliku asutusega hanke- või halduslepingu või kes alustavad majandustegevust sellisel tegevusalal, mis on seotud riigikaitse, sisejulgeoleku ja elutähtsate teenuste osutamisega.
Inimese tausta kontrollitakse eelkõige tema enda esitatud andmete ja nende pistelise kontrolli põhjal.