/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/11/22/471235t1h4810.png)
Masuajal jõuliselt kärbitud narkoennetuse strateegia eelarve saab järgmisel aastal euroliidu abiga enam kui kümne miljoni krooni jagu ajutist kosutust.
Eesti narkoennetus saab kopsaka eurosüsti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmise aasta riigieelarve praeguses kavandis on kirjutatud narkomaania ennetamise riikliku strateegia elluviimiseks 25,2 miljonit krooni, mis tähendab tänavusega võrreldes 72-protsendist kasvu.
Märkimisväärne hüpe tuleb sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmiku sõnul tänu sellele, et Euroopa Sotsiaalfondilt õnnestus saada narkoennetuseks lisamiljoneid. Samuti otsustati suurendada masu kiuste natuke riigi enda panust narkoennetusse.
Tervise Arengu Instituudi pressiesindaja Maris Jakobsoni sõnul on selle lisaraha eest plaanis nõustada kaheksas linnas sõltlasi, et aidata neil uimastitest loobuda ja uimastivabana püsida.
«Samuti toetatakse uimastitest sõltuvuses olevate naiste rehabilitatsiooni, kellele riik ei ole seni rehabilitatsiooniteenust osutanud,» lisas Jakobson.
Pressiesindaja väitel tuleb siiski arvestada, et sotsiaalfondi raha jääb ühekordseks süstiks ning kui mujalt täiendavat rahastust ei tule, kukub Eesti narkoennetuse programmi rahastus tagasi enam-vähem tänavusele tasemele. «Hetkel kindlust pole, et ka 2012 rahastus jätkub,» märkis ta.
Kuigi rahvusvahelised eksperdid on juhtinud tähelepanu, et majanduskriis suurendab ühiskonnas narkoprobleeme ja oleks mõistlik nendega võitlemisse lisaraha suunata, valis Eesti mullu ja tänavu vastupidise taktika.
Narkomaania ennetamise riikliku strateegia elluviimiseks eraldatud raha vähenes 2008. aasta 23,4 miljonilt kroonilt kahe aastaga 14,6-le.
Veelgi suurema languse tegi läbi nn esmase ennetuse raha. «Kui 2008. aastal eraldati esmaseks ennetuseks ehk tööks nende elanikkonnagruppidega, kellel ei ole veel uimastitega probleeme, 14 protsenti HIV ja narkomaania ennetamise strateegiate eelarvest, siis 2009. aastal oli see vaid 2 protsenti,» märkis Jakobson.
Euroopa Narkoseirekeskuse (EMCDDA) tänavune aastaraport soovitab riikidel masuajal sõltuvusainetega seotud probleemidega võitlemiseks selle valdkonna raha mitte kärpida, sest kriisiajal on taolist tuge vaja rohkem kui varem.