Eesti ühines eelmise aasta lõpul hilinemisega Euroopa Liidu (EL) juhilubade võrgustikuga (RESPER) ning loodab, et Euroopa Komisjon loobub kohtusse pöördumisest.
ELi juhilubade võrgustikuga ühinenud Eesti loodab kohtuasjast pääseda
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja kinnitas BNSile, et Eesti ühines võrgustikuga möödunud aasta 21. detsembril. «Suhtleme komisjoniga, loodame, et kohtusse ei pea minema,» sõnas pressiesindaja.
Eelmise aasta novembri keskel teatas Euroopa Komisjon, et on otsustanud kaevata Eesti, Itaalia, Portugali ja Sloveenia Euroopa Liidu Kohtusse, sest riigid ei ole ühinenud Euroopa Liidu (EL) juhilubade võrgustikuga, nagu on nõutud juhilube käsitleva direktiiviga.
Tolleks ajaks oli Eesti juhilube käsitleva ELi direktiivi õiguslikult tähtaegselt üle võtnud, kuid probleemiks osutus tehniline ühinemine juhilubade võrgustikuga. Viimase põhjuseks olid tehnilised puudused.
«Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et igal isikul võib olla ainult üks juhiluba. Liikmesriigi kohustus on kontrollida selle tingimuse täitmist juhiloa väljastamisel, asendamisel, uuendamisel või vahetamisel. Selle hõlbustamiseks on Euroopa Komisjoni poolt loodud juhilube käsitleva teabe vahetamise võrgustik RESPER, millega on Eesti lubanud liituda hiljemalt 2015. aasta keskpaigaks,» selgitas ministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu selgitas eelmise aasta novembris BNSile.
Ta lisas toona, et tehniline valmisolek liitumiseks ei olnud Euroopa Komisjoni hinnangul veel piisav.
Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetlused 2014. aasta juulis. Põhjendatud arvamus saadeti liikmesriikidele 2015. aasta veebruaris. Kuna liikmesriigid ei ole suutnud täita direktiiviga 2006/126/EÜ ette nähtud kohustusi, otsustas komisjon anda asja Euroopa Liidu Kohtusse.
Direktiiviga ajakohastati juhilube käsitlevat direktiivi ning kehtestati muu hulgas uued juhiloakategooriad ja juhilubade ühtlustatud kehtivusaeg. Samuti loodi sellega juhilube käsitleva teabe vahetamise võrgustik RESPER.
RESPERi kasutamine aitab liikmesriikidel tagada, et isikul on vaid üks juhiluba. Samuti on see vajalik selleks, et juht juhiks üksnes sellise kategooria sõidukeid, mille juhtimiseks on tal vajalik kvalifikatsioon ja luba. See aitab saavutada üht direktiivi põhieesmärki, milleks on liiklusohutuse suurendamine.