Toimetaja: Tiina Rekand, Aarne Seppel
5. jaanuar 2016, 16:50
Eurod. Foto: Scanpix
Uuest aastast jõustunud seaduste ja muudegi muudatuste hulgas on selgelt esil sotsiaalsed tagatised, sellal kui majanduse vallas ei leia kuigi palju uut. Tõsi, sotsiaalkulutuste kasvu katmiseks paisutab riik kaudseid makse.
Maksuvaba välislähetuse päevaraha tõuseb seniselt 32 eurolt 50 euroni.
Prognoosi kohaselt kerkivad pensionid aprillist 5,7 protsenti. Keskmine vanaduspension suureneb seega 44-aastase staažiga inimesel 375 eurolt 396 euroni.
Uuest aastast kehtima hakanud muudatustest loe postimees.ee-st
Välisminister Marina Kaljurand andis 5. jaanuaril, üle välisministeeriumi 2015. aasta kultuuripreemiad helilooja Veljo Tormisele ja Obinitsa soome-ugri kultuuripealinna peakorraldaja Aare Hõrnale.
«Meile on enesestmõistetav, et enamike eesti kooride repertuaaris on Veljo Tormise looming ja laulupidu on raske ette kujutada ilma tema teosteta. Tormis on õpetanud meid rahvalaulust lugu pidama ning on oma loomingu kaudu tõestanud rahvalaulude aegumatust.»
«Obinitsa kultuuripealinnaks olemine ei tähendanud üksnes Obinitsa küla, vaid Setomaa ja Eesti tervikuna nähtavaks tegemist ning veelgi olulisemana soome-ugri rahvaste tutvustamist maailmas.»
Välisministeeriumi kultuuripreemia laureaatidest loe postimees.ee-st
Raha. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Euroskeptilise Briti Iseseisvuspartei (UKIP) tellimusel koostatud raportis Euroopa Liidu (EL) institutsioonidest kõige suuremat palka ja muid hüvitisi saava 200 isiku seas on ka viis eestlast.
Eestlastest kõrgeimale positsioonile - üldpingereas 18. kohale - paigutab UKIPi uurimus Euroopa Kohtu kohtuniku Külliki Jürimäe, kelle potentsiaalseks kuluks ELi eelarvele hindab analüüs 425 827 eurot hooajal 2014-2015.
Viienda eestlasena mahub esikahesaja hulka 186. positsiooniga Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, kellele kulub raporti hinnangul 311 855 eurot aastas, sellest brutopalk on 228 364 eurot ja 168 970 eurot netosissetulek.
Hea palga peal olevatest euroeestlastest loe postimees.ee-st
Teisipäeva hommikul valitsesid Tallinnas tõeliselt talvised teeolud. Foto: Tairo Lutter
Lumesaju ja libeduse tõttu on Tallinnas ja Harjumaal täna hommikupoolikul juhtunud juba kaheksa plekimõlkimist.
«Näiteks üks avarii juhtus Mustakivi teel, üks Estonia pst 1 ees, kaks avariid Harjumaal Tabasalu kandis Harkujärve külas, üks Loksal.»
Politsei osutab tähelepanu, et liiklusolud on lumesaju tõttu rasked ning kutsub inimesi üles olema ettevaatlik ja tähelepanelik ning varuma sõiduks tavalisest rohkem aega.
Aivar Riisalu. Foto: Toomas Tatar
Järgmisel nädalal tuleb kohtus arutusele Aivar Riisalule kuuluva, ümarpuidu kokkuostu ja Hiinasse edasimüügiga tegeleva Opeks A.R. pankrotiasi.
«Hiinlased jätsid raha maksmata,» sõnas Riisalu ettevõtte pankroti põhjuse kohta.
Riisalu ütles, et kaalub hiinlaste vastu kohtusse minekut. «Ei oska praegu öelda. Ilmselt läheme,» sõnas ta.
Kiiruskaamera. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
Kiirust ületanud Pärnumaa mees peab vale viitenumbri tõttu juba kolmandat korda sama trahvi tasuma, eelnevalt tasutud summadega kasvas trahv neljakordseks.
«Korrektne oleks, kui tähtaja möödumisel saadaks riigiasutus meeldetuletus tasumata arve kohta,» arvas ta. Raha laekus Eesti kirjandusmuuseumile.
«Kuigi politsei näeb, et olen tasunud õigeaegselt, avaldust tagasi ei võta ja sisuliselt on see ikka maksmata trahv,» rääkis Toomas.
Foto: Vida Press
Juba mõnda aega on nii Soomes kui Eestis arutatud merealuse raudteetunneli teemal ning Soomes on sellele palju pooldajaid.
Helsingi linnavõimude arvates on 9 - 13 miljardit eurot maksev raudteeprojekt tasuv investeering, sest rong sõidab kiiremini kui laevad.
Kui Helsingi ja Tallinna vaheline reisiaeg kahaneks 1 – 2 tunnist poole tunnini, siis kasutaks seda võimalust väga palju inimesi. Arvutuste kohaselt liiguks siis kahe linna vahel aastas mitte enam kaheksa, vaid 11 miljonit inimest, mis oleks 25 000 reisijat päevas.
Võimalikust raudteetunnelist Eesti ja Soome vahel loe postimees.ee-st
Aastavahetuse tähistamine Kölni peaväljakul. Foto: AFP/Scanpix
Ligi tuhandet peamiselt Põhja-Aafrika ja araabia päritolu meest süüdistatakse selles, et nad ahistasid vana-aastaõhtul Lääne-Saksamaa linna Kölni peaväljakul naisi.
Politseiülema Wolfgang Abersi sõnul koosnes ründajate jõuk umbes tuhandest tugevalt joobnud mehest, kes olevat välimuselt araabia või Lähis-Ida päritolu.
Saksa netikogukond läks uudise peale kihama. Üks kommenteerija kirjutas Twitteris sarkastiliselt: imeline, et vana-aastaõhtul Kölnis toimunu üldse meediatsensuuri läbis.
Norra meedikud tahavad 2035. aastaks suitsuvaba ühiskonda. Foto: Scanpix
Suurim Norra meditsiiniorganisatsioon soovib keelustada suitsumüügi ka täiskasvanutele, kuna nende hinnangul ei ole suitsetamise näol tegemist inimõigusega.
Ühingu tegevjuht Marit Hermansen ütles väljaandele Aftenposten, et ligipääs sigarettidele ei ole nende seisukohalt põhiline inimõigus.
Seadusemuudatuse eesmärk ei ole täielikult suitsetamist Norras kriminaliseerida, vaid lihtsalt piirata ligipääsu sigarettidele.
Jahimehed küttisid sügisel Paljassaares 21 metssiga. Pilt on illustratiivne. Foto: Jaanus Lensment
Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks metssigade hulgas hakkab veterinaar- ja toiduamet (VTA) jaanuarist maksma jahimeestele emiste küttimise eest. Kuni 100 eurot kütitud looma kohta makstakse jahimeestele organmaterjali alusel vastavalt VTA ja kohalike jahiseltside vahel sõlmitud lepingutele.
«Üks tõhusamaid meetodeid populatsiooni vähendamiseks on suguküpsete emiste küttimine.»
Raha makstakse lepingupartneriteks olevatele jahindusorganisatsioonidele kord kuus vastavalt lepingutingimustele. Jahimeestele maksab kompensatsiooni välja kohalik jahiorganisatsioon.