Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Galerii ja video: kohus vabastas Kiili ja Kaljuranna vahi alt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker, Joosep Värk
Copy

Harju maakohus nõustus täna vabastama Tallinna Sadama eksjuhid Ain Kaljuranna ja Allan Kiili vahi alt ja asendas vahistamise elektroonilise valvega.

Jõulude eel taotlesid korruptsioonikahtlustuse saanud Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kaitsjad Harju maakohtult, et meeste vahistamine asendataks elektroonilise valvega. Täna kell 11.15 ja 12.00 peetud kohtuistungitel nõustus menetlust juhtiv riigiprokurör Laura Feldmanis tõkendi muutmisega.

«Kaljurand ja Kiil vahistati läinud aasta augustis prokuratuuri taotlusel selleks, et neil poleks võimalik toime panna õigusemõistmise-vastaseid kuritegusid ehk mõjutada hulgaliselt tunnistajaid. Kuna nelja viimase kuu jooksul on kaitsepolitsei hulga menetlustoiminguid juba läbi viinud, olen prokurörina nüüdseks nõus tõkendi muutmisega. Vahistamise asendamine elektroonilise valvega tähendab siiski, et piirame oluliselt kahtlustatavate liikumisvabadust,» rääkis riigiprokurör Feldmanis.

Kohus otsustaski pärastlõunal Kiili ja Kaljuranna vahi alt vabastada, määrates nad elektroonilise järelevalve alla ehk mõlemad kahtlustuse saanud mehed peavad edaspidi kandma jalavõru. Kiil ja Kaljurand olid ka ise kohtumajas kohal, ent kohus tegi kõik, et neid poleks võimalik pildile püüda või küsitleda. Hoone teise korruse koridori kogunenud ajakirjanikel paluti oodata fuajees, samal ajal kui kahtlustatavad varjatult minema toimetati.

Allan Kiili kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ütles, et vahistamise asendamise põhjendus seisneb eeskätt selles, et kahtlustatavad ei saa enam kuidagi mõjutada uurimist. Ta tuletas meelde, et vahistamisest on möödunud juba neli kuud ja kümme päeva. «Kõik olulised menetlustoimingud, mis peaksid uurimise eesmärgi tagama, on tehtud ja seetõttu see kahtlus või hirm, et kaitsealused võiksid mingil moel mõjutada kohtueelset menetlust, on ära langenud,» lausus ta.

See, kui kiiresti tema klient Rahumäe arestimajast vabaneb, sõltub Pilve sõnul kriminaalhooldaja töö operatiivsusest. «Kohtumäärus edastatakse koheselt neile täitmiseks ja see eeldab elukohas, kus isikud viibima ja elama hakkavad, elektroonilise valveseadme paigaldamist ja kui see on paigaldatud, siis on kõik tehnilised tingimused loodud selleks, et nad võiksid kodus hakata elektroonilise valve all elama,» selgitas ta.

Elektroonilise valve tingimused, näiteks loa kodust väljuda, määrab kriminaalhooldaja. Praktikas toimub see Pilve sõnul kooskõlastatult menetleja ja prokuröriga. Igal juhul jääb kahtlustatavale õigus kokku saada oma kaitsjaga. Jalavõru paigaldab kriminaalhooldusametnik.

Kumbki mees pole end jätkuvalt süüdi tunnistanud. «Praegusel momendil ei ole selles osas mitte midagi muutunud,» kinnitas Pilv.

Prokuratuuri taotlusel arestiti Kiili kodust leitud ligi 9000 eurot sularaha ning Kaljurannale kuulunud ja erinevatel läbiotsimistel leitud ligi 323 000 eurot sularaha. Meeste varad arestiti nende võimalikul süüdimõistmisel võimaliku konfiskeerimise tagamiseks.

Riigiprokuratuuri kahtlustuse järgi on Tallinna Sadama endine juhatuse liige Allan Kiil võtnud altkäemaksu miljonite eurode ulatuses ning Tallinna Sadama endine juhatuse esimees Ain Kaljurand sadade tuhandete eurode ulatuses. Mehed vahistati 26. augustil. Samal päeval peeti kinni ka kolm altkäemaksu andmises ja kolm selle vahendamises kahtlustatavat. Nemad pääsesid 28. augustiks kõik vabadusse.

Riigiprokuratuuri kinnitusel käivitus kriminaalmenetlus Kiili ja Kaljuranna tegevuse uurimiseks küll jaanuaris 2015, kuid kogutud tõendid annavad alust arvata, et võimalikud korruptiivsed tehingud ulatuvad juba aastasse 2009. Allan Kiil kuulus alates 2003. aasta detsembrist Reformierakonda, mullu 4. septembril viskas juhatus ta parteist välja. Enne seda oli ta 1998. aasta kevadest Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.

Kahtlustuse keskne tehing on riigiprokuratuuri kinnitusel parvlaevahange ning uurimisandmetel tekitab kahtlusi laevade tellimine Poolast.

Tagasi üles