Tumedates toonides aasta algus: tule- ja liiklusõnnetustes on hukkunud seitse inimest

Ida-Virumaal juhtus 4. jaanuaril 2016 ränk õnnetus, milles hukkus kaheaastane laps. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Aasta algus on toonud juba hulganisti teateid tules ja liikluses hukkunutest. Nii politsei kui päästeamet panevad inimestele südamele, et nad hoolsamad oleks, sest nii on traagilisi juhtumeid vähem.

Tallinnas Mustamäel hukkus juba uue aasta esimestel tundidel elumaja põlengus mees. Alanud aasta esimene päev tõi teisegi tulesurma, kui Harjumaal hukkus taas meesterahvas. Päästeameti teatel on alust arvata, et teise tulekahju põhjustas hooletu voodis suitsetamine. 

«Kuigi põhjused on tulekahjude puhul olnud erinevad, siis ühisjoon on nende puhul olnud inimeste käitumine: voodis suitsetamine, vale kütmine ja küttekolderikked,» kommenteeris päästeameti pressiesindaja viimaste päevade tuleõnnetusi.

«Kurb tõdemus on viimaste tuleõnnetuste näitel see, et õnnetused juhtuvad just pigem eakamate või erivajadustega inimestega, kelle elukohas puudub kõigele lisaks veel töökorras suitsuandur, mis saanuks tulekahjust varakult märku anda,» lisas ta.

Aasta esimene päev tõi kurva uudise ka Viljandi vallast, kus hukkus liiklusõnnetuses kaks inimest. 1. jaanuari varahommikul kella 4.25 ajal teatas juhuslik mööduja häirekeskusele Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme teel kraavis seisvast sõidukist ja selle all olevast inimesest. 

Esialgsetel andmetel kaldus Tartu suunas liikunud Mercedes lauges vasakkurvis paremale teelt välja ja rullus üle katuse. Kuna autos olnud 57-aastane Aivar ja 51-aastane Lea olid turvavööga kinnitamata, paiskusid nad sõidukist välja. Mõlemad said niivõrd raskeid vigastusi, et hukkusid kohapeal.

Ohtlik ülekütmine

Äsja alanud aasta tule- ja liiklussurmad ei alanud ega lõppenud 1. jaanuariga. Päev hiljem hukkus Haapsalus Sadama tänaval puumaja esimesel korrusel puhkenud tulekahjus mees.

3. jaanuaril kell 14.02 sai häirekeskus aga teate tulekahju kohta Kohtla-Nõmmel. Kohale saadeti päästjad Kohtla-Järvelt, Jõhvist ja Kiviõlist ja Purtse vabatahtlikud päästjad, kes leidsid majast hukkunud 58-aastase mehe. Esialgsel vaatlusel võis tulekahju alguse saada küttekoldest või suitsetamisest.

Päästeameti esindaja rõhutas, et külmade ilmade saabudes on inimesed hakanud rohkem kütma ja seeläbi ka unustama, et ülekütmine on tõsine oht oma küttesüsteemile, kodule ja varale. Seetõttu saavad ka päästjad üha rohkem väljakutseid just küttesüsteemide riketest tingitud tulekahjudele.

Liiklusõnnetustel palju tegureid

Eile, 4. jaanuaril kella 15.40 ajal juhtus Ida-Virumaal Vaivara vallas Tallinna-Narva maanteel kahe sõiduauto kokkupõrge. Liiklusõnnetuses hukkus kaheaastane laps, lisaks sai viis inimest vigastada.

«Alanud aasta esimestel päevadel toimunud liiklusõnnetuste põhiteguritena saab välja tuua valed juhtimisvõtted, valesti valitud sõidukiirus, muutunud teeoludega mittearvestamine ja hooletus või liigne riskimine manöövrite sooritamisel,» kommenteeris politsei- ja piirivalveameti vanemkomissar Riho Tänak.

Ta lisas, et talvekuud on liikluses rasked kuud, kuna siis juhtub traagilisi liiklusõnnetusi kõige enam. See on ka aeg, mil inimesed lähevad tööle ja tulevad töölt pimedal ajal. Pori või tihe lumesadu vähendavad nähtavust veelgi. Seetõttu peavad juhid tema sõnul olema alati tähelepanelikud ning valima ohutu sõidukiiruse. Jalakäijad saavad ennast paremini nähtavaks teha helkurit kandes. 

«Ohumärgid, mida politsei jätkuvalt liiklusstatistikas näeb, on seotud alkoholi tarvitanud juhtide ja lubatud piirkiiruse ületamisega,» märkis Tänak. Sealjuures ei ole avastatud alkoholi tarvitanud juhtide arv viimastel aastatel vähenenud. «Teine ohukoht on lubatud piirkiiruse ületamine, kus on kasvanud nende kiiruseületamiste osakaal, mis on lubatust 20 või enama kilomeetri võrra suuremad,» lisas ta.

---

SOOVITUSI

Päästeamet tuletab meelde:

• Hoolitsege oma eakate ja erivajadustega lähedaste eest ja veenduge, et neil on töökorras suitsuandur laes, sest vanematel inimestel endal on seda juba raske teha.
• Küttekolded peavad olema terved ja nende ümbrus tuleb hoida puhas kergesti süttivatest materjalidest, näiteks puud, paber, riided jms. Ahjust võivad lenduda sädemed, mis süütavad lähedal olevad materjalid. Ahjupealne ei sobi puude kuivatamiseks!
• Igal küttekoldel on olemas oma lubatud küttevõimsus, millest tuleb kinni pidada. Ahju tuleb kütta selleks sobiva materjaliga ja kuni üks sületäis korraga, sest ülekütmine on üks tulekahjude sage põhjus. Siiber sulgege alles siis, kui sütel ei ole enam leeke.
• Puhastatud küttekolded annavad pererahvale kindlust ja turvatunnet. Päästeamet soovitab oma küttekolded lasta kutsetunnistusega korstnapühkijal üle vaadata vähemalt üks kord aastas, aga kindlam on kaks korda - enne ja pärast küttehooaega.
• Veenduge, et teie lähedaste kodudes on töökorras suitsuandur ja kodud on tuleohutud, kontrollides seda lihtsa testi abil www.kodutuleohutuks.ee.

Kommenteerib PPA vanemkomissar Riho Tänak:

Politsei soovib kõigi liiklejate tähelepanu juhtida ka sellele, et ülekäigurajal on kohustus nii jalakäijal kui sõidukijuhil. Jalakäija peab enne teele astumist veenduma, et sõidukijuht on teda märganud ja asunud talle teed andma. Ei maksa pimesi uskuda, et sõidukijuht on jalakäijat märganud ja asunud talle teed andma.

Ka tuleb nii jalakäijal kui sõidukijuhil arvestada, et libedaga kulub sõiduki peatamiseks oluliselt pikem maa. Sõidukijuht peab alati lähenedes ülekäigurajale võtma hoo maha ja veenduma, kas jalakäija tahab teed ületada. Kui kõik neid reegleid järgiksid, oleks õnnetusi ülekäigurajal kindlasti vähem.

Politsei pöörab algaval aastal liiklusjärelevalves peatähelepanu nendele rikkumistele, mis liiklusohutust kõige enam mõjutavad ja need on juhi tervislik seisund, sõidukiirus, turvavarustuse kasutamine, kergliiklejate ohutust mõjutavad rikkumised ja veose veo nõuete täitmine. Lisaks järelevalvele püüab politsei riskikäitumisega kaasnevaid ohte selgitades kujundada ka liiklejate hoiakuid, et raskeid õnnetusi ära hoida.