/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2016/01/03/4847469t1h4fc5.jpg)
Mitu Lõuna-Eesti elanikku märkas täna öösel taevas kummalisi triipe, mis olid justkui virmalised, kuid olid ühe koha peal paigal ning ei värelenud virmaliste kombel, tõenäoliselt oli tegemist valgussammastega.
Lõuna-Eestis ilmusid taevasse veidrad triibud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kummalisi triipe oli näha taevas Tartus, Tartu vallas ja Viljandis.
«Täna öösel kella 1.20 märkasin Tartu kohal taevas ennenägematut vaatepilti. Nimelt laskus taevast 9-10 triipu, kollakat või sinakasrohelist värvi. Kaheksa triipu tundus olevat Raadi linnaosas ja üks triip ka Hiina linnaosas. Triibud kadusid ja ilmusid samasse kohta, ei liikunud ringi, nagu virmalistel kombeks,» kirjeldas Postimehe lugeja kummalist nähtust.
Kummalisi triipe oli taevas märgata ka Viljandis. Postimehe lugeja saatis kell 1 öösel Viljandis Männimäel tehtud foto, millel on samuti näha taevasse ilmunud triibud.
/nginx/o/2016/01/03/4847471t1h8a55.jpg)
Tõenäoliselt oli valgustriipude puhul tegemist halonähtuste alla kuuluvate valgussammastega.
Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna geograafiatudeng Jüri Kamenik on Postimehele selgitanud, et valgussambad on osa halonähtustest. Halod tekivad siis, kui valgus läbib jääkristalle ning murdub, kuid valgussambad on halonähtuste puhul erand.
Erinevalt ülejäänud halonähtustest tekivad sambad Kameniku sõnul vaid valguse peegeldumisel edasi, enamasti jääkristallide ala-, harvem ülapinnalt, mistõttu võtab nähtus selle all oleva valgusallika värvi ehk teisisõnu valguse värvus ei muutu. Samuti saavad sambad tekkida liitkristallide, näiteks lumehelveste puhul.
Talvel võib sambaid sageli näha külma ilmaga auto- ja linnatulede kohal. Sellegi halotüübi puhul saab Kameniku väitel ennustada ilma: külm annab järele, kuna jääkristallid pärinevad pilvedest, need aga omakorda takistavad edasist jahtumist.
Valgussamba laius ja kõrgus sõltub Kameniku sõnul vaatleja asukohast, valgusallikast, jääkristallide suurusest, hulgast, asukohast ja orienteeritusest - mida väiksemad on jääkristallid ja suurem orienteeritus, seda kitsamad on sambad.
«Kui on väga palju peeneid jääkristalle, siis on sambad kitsad ja tihti ka kõrged, kuid kui langeb üsna suuri jääkristalle ja neid pole väga palju, siis on sambad enamasti üsna lühikesed, laiad ja vähemärgatavad,» rääkis Kamenik.
/nginx/o/2016/01/03/4847919t1hf093.jpg)
/nginx/o/2016/01/03/4848755t1h2745.jpg)