/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/11/24/2644148t1h210d.jpg)
1. jaanuarist jõustub kalapüügieeskirja muudatus, millega kehtestatakse uued nõuded kalapüügivahendite tähistamisele ja märgistamisele.
Hakkavad kehtima uued nõuded kalapüügivahendite märgistamisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui seni võis seisevpüüniseid ja nende jadasid tähistada ükskõik mis värvi tähistega, siis uuest aastast tuleb kasutada oranže või punaseid lippe, kusjuures kahe lipuga tähise alumine lipp võib olla vabalt valitud värvi. Lipu suurus peab olema vähemalt 20x30 sentimeetrit, lisaks tuleb lipuvarda ülemises otsas kasutada pimedal ajal parema nähtavuse tagamiseks helkurribasid.
Uute reeglite kohaselt peab lipu alumise serva kõrgus vee- või jääpinnast olema 1 meetri kõrgusel, välja arvatud kalapüügil kuni ühe meetri sügavusel jäävabas vees, kui lipu alumise serva kõrgus veepinnast peab olema vähemalt 0,5 meetrit. Samuti peavad püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahendid olema tähistatud ühe, eelpool toodud mõõtmetega, punase või oranži lipuga.
Silmupüügivahendite poitähised jadade kaldapoolses otsas peavad olema punased või oranžid ning minimaalselt 15-sentimeetrise läbimõõduga.
Püügivahendid peavad olema märgistatud identselt kalapüügiloale kantud märgistuse numbriga, mis peab võimaldama kalapüügiloa omanikku veekogul või loa andja juures kindlaks teha. Püügivahendi märgistus peab olema kantud püügivahendi või püügivahendite jada, välja arvatud silmupüügil, mõlemat otsa tähistavale lipule või kinnitatud varda külge lipu alumise serva juurde eraldi märgisena.
Silmupüügil tunnistatakse kehtetuks seni Narva jões kehtinud erand, mille kohaselt võis ka püügikeelu ajal hoida vees ilma põhjakorgita silmutorbikuid, sest 2002. aastast kehtinud erand on suurendanud püüniste ebaseaduslikku kasutamist. 2014. aasta jooksul eemaldas Keskkonnainspektsioon Narva jõest 17 483 ning 2015. aastal 7 378 ebaseaduslikult püügil olnud silmutorbikut.
Ajutiste püügikitsendustena on uuendusena 2016. aastal Peipsi järvel keelatud kalapüük mõrra ja kastmõrraga 5. maist 10. juunini. Ning Kadrina, Loobu ja Vahakulmu paisjärvedel võib 2016. aastal püüda kala lisaks spinningule ja lendõngele ka teiste levinumate harrastuspüügivahenditega. 2015. aastal on neil veekogudel püük lubatud ainult spinningu ja lendõngega, kunstpeibutist kasutades.