Õiguskantsler: naiste ajateenistus on seadusandja otsustada

Pilt on illustreeriv. Kuperjanovi pataljoni naisajateenija. Foto: Kaitseväe peastaap / www.mil.ee

Õiguskantsleri hinnangul ei ole põhiseadusega vastuolus asjaolu, et ajateenistuskohustus kehtib vaid meeste suhtes ning seadusandja pädevuses on otsustada, kes on ajateenistuskohuslased.

Vastuseks kodanikule, kes vastustas nii ajateenistust kui ka asjaolu, et seda kohustust peavad täitma meessoost Eesti kodanikud, kirjutas õiguskantsler, et põhiseadus võimaldab rakendada kohustuslikku ajateenistust ja määratleda, kes on ajateenistuskohuslased. «Põhiseaduse raames ühe või teise lahenduse kasuks otsustamine on küsimus riigikaitsepoliitikast,» kirjutas õiguskantsler.

Õiguskantsler märkis, et põhiseadus võimaldab riigikaitsepoliitika kujundajatel leida erinevate valikute seast vastavalt kujunenud olukorrale kõige sobivama lahenduse. Üheks võimaluseks on rakendada teatud osale isikutest ajateenistuskohustust.

«Riigikaitse eesmärgil ei pruugi absoluutselt kõigi Eesti kodanike hõlmamine kohustusliku kaitseväeteenistusega olla vajalik. Riigikogu on kaitseväekohustuse sätestamisel leidnud, et efektiivse riigikaitse eesmärgi saavutamiseks piisab meeste suhtes kehtivast ajateenistuskohustusest. Selline lahendus on seadusandjale põhiseadusega jäetud kaalumisruumi piires. See ei tähenda, et naistel ligipääs kaitseväeteenistusele üldse puudub. Ka naistel on võimalik vabatahtlikult läbida ajateenistus,» kirjutas õiguskantsler.

Õiguskantsler tõdes, et on riike, kus ajateenistus on kohustuslik ka naistele. «Sellest ei tohiks teha järeldust, et kõikides riikides, kus ajateenistust riigikaitseks kasutatakse, peaks selline kohustus olema võrdselt nii meestel kui naistel,» kirjutas õiguskantsler ja lisas, et põhiseaduse kohaselt on seadusandjal volitus kehtestada see, millises vormis ning kuidas kodanikud riigikaitses osalevad. «Tegemist on seadusandja kaalumisruumiga.»