Nordecon venitas uurimise all oleva teelõigu ehitusega

Aerofoto Liiapeksi-Loobu maanteelõigust, mille ehitamise tüliõunaks kujunes killustik: graniit on kallis, paekillustik odavam. Teede ehitamisel on aga tiheda konkurentsi tõttu iga kroon hinnas. Foto: Toomas Huik

Nordecon ja maanteeamet vaidlesid terve suve ägedalt selle üle, kas Tallinna-Narva maantee ühe lõigu ehitusel tohib graniit­killustiku asendada muu materjaliga. Konflikti hinnaks olid miljonid kroonid.

Et oma õigust tõestada, kaevas Nordecon mitmes kohas läbi korraliku teemulde, rikkudes kvaliteetse tee ja tekitades endale lisakulusid. Postimeest nõustanud allikate andmeil ei saavutanud firma hoolimata sellest lepingumuudatust.

Börsifirma Nordeconi emafirma Nordic Contractorsi juhatuse esimees Toomas Luman ütles reedel Postimehele, et graniitkillustiku asendamine Liiapeksi-Loobu teelõigul oleks andnud riigile suure kokkuhoiu.

«Esitasime tellijale ettepanekud teatavateks konstruktsioonilisteks uuendusteks, mis oleks tellijale säästnud umbes seitse-kaheksa miljonit krooni. Selline lepinguhinna vähendamine oli ettepanekus ka ära toodud,» kommenteeris Luman. «See ei leidnud heakskiitu vaatamata sellele, et sama muudatus oli heaks kiidetud ühes teises hankes. Tõsi, ma ei tea, kas seal ka hinda vähendati.»

Maanteeameti hinnangul oleks aga Lumani firma ettepanekuga nõustumine tähendanud vastupidist – ehituse kallinemist ja ehitustähtaja pikenemist.

Luman kinnitas, et Nordeconi ettepanek oli tingitud ehitusprojekti vigadest ja seega igati kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega, mille järgi teedeehituse riigihankeid tehakse.

Majandusministeeriumi kantsler Marika Priske ja maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko said eelmise nädala kolmapäeval kuriteokahtlustuse, mille üks punkt räägib usalduse kuritarvitamisega riigile suure kahju põhjustamisest Liiapeksi-Loobu teelõigu ehitusel.

Tehtud vaid pool töödest

Kuidas see kahju sai tekkida, on esialgu arusaamatu, sest riik on rangelt kinni pidanud hanke tingimustest. Kõik Lumani katsed lisaraha välja rääkida või projekti muul moel muuta on tagasi lükatud. Kuna tee on üle andmata, siis pole ka ehitusraha välja makstud. 122 miljonist on Nordecon ettemaksuna kätte saanud vaid 12,5 miljonit krooni.

Usalduse kuritarvitamise paragrahv aga tähendabki seda, et kõrged ametiisikud on nende kätte usaldatud maksumaksja rahaga hooletult ringi käinud.

Kõige lihtsam oleks oletada, et ametnikud lubasid lisaraha ja seega rikkusid usaldust, aga võimalik, et kapo loogika on liikunud vastupidist rada ja kahju on sündinud sellega, et riik ei võtnud vastu projekti odavamaks muutvat ettepanekut.

«See ei vasta tõele,» ütles riigiprokurör Triin Bergmann, täpsustamata, mis ei vasta tõele. Bergmann pole nõus kommenteerima kahtlustuste sisu.

Tallinna-Narva maanteel pisut enne Viitnat asuva Liiapeksi-Loobu teelõigu ehituslepingu sõlmisid Nordecon ja maanteeamet mullu oktoobris. 20-kilomeetrine maanteejupp pidi valmis olema eelmisel esmaspäeval, kuid see pole kaugeltki nii.

Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu ütles, et aastaga on tehtud umbes pool nõutud töödest.

«Laias laastus on tehtud pool tööde kogumahust, kuid see ei tähenda, et 50 protsenti objektist oleks sõidetav. Erinevatel lõikudel on jõutud erineva valmidusastmeni – aluskihist eelviimase asfaldikihini,» ütles Kasesalu.

Valmib alles aasta pärast

Nordecon taotles eelmisel nädalal ajapikendust, kuid toona veel ametis olnud maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko polnud nõus seda andma. Seega ootavad börsifirmat ees trahvid. Kasesalu märkis, et nende suurus sõltub igast viivitatud päevast ja täpne summa selgub pärast maantee üleandmist tellijale.

Postimehe andmeil ärritas maanteeametit Nordeconi venitamistaktika. Kuigi ehitustöid oleks pidanud alustama juba mullu novembri keskel, tegi firma seda alles selle aasta märtsis. Samaaegselt tööd alustanud ehitusmasinatega alustas Nordecon ka vaidlust ehitusjärelevalve ja maanteeametiga, et saavutada projektis nõutud graniitkillustikust loobumine. Nordecon lootis graniitkillustiku asendada nn kompleksse stabiliseerimisega.

Kui maanteeamet ehitusjärelevalvet teostanud firma soovitusel selle pakkumise tagasi lükkas, kaevas Nordecon tänavu juulis teemuldesse mitu kraavi, et tõestada oma väidete õigsust. Esialgse projekti järgi pidi tee muldkeha jääma puutumata. Appi võeti TTÜ insenerid, kelle lisaekspertiisid tõestasid taas, et esialgne projekt on korrektne ega vaja muutmist. Kurnav vaidlus tähendas korras tee rikkumist, ajakulu ja lõpuks seda, et Nordecon ei suutnud läbi suruda oma tahtmist.

«Ma ei tea, et me midagi oleks ära rikkunud, aga te võite ilmselt täpsemalt küsida sealt, kust kuulsite. Paistab, et «seal» teatakse täpsemalt, mida me tegime või ei teinud,» kommenteeris Luman reedel.
Seejärel proovis Luman projektile välja rääkida lisaraha, viidates bituumeni ehk asfaldi olulise komponendi kallinemisele. See vastas tõele, sest bituumeni hind sõltub nafta maailmaturuhinnast. Kuid maanteeamet ei olnud ka seekord nõus andma lisaraha.

Loobu-Liiapeksi lõik võib valmida alles aasta pärast.
--------------------------------------------------------

Luman: riik oleks säästnud