/nginx/o/2008/09/18/75705t1h5f9f.jpg)
Pisibeebi kandmine kõhukotis või kandelinas mõjub hästi nii lapse füüsilisele kui ka psüühilisele arengule, lisaks aitab emal kiiresti vormi taastada. Ent kumba eelistada – lina või kotti?
Arteri palvel võrdles Teele Ööbik talle harjumuspärast lina kõhukotiga, abiliseks üheksakuune Miriam Elisabeth. Testis kasutas Ööbik Babybjörn Active’i kõhukotti ja Ellaroo õhukest 4,6-meetrist lina.
Naise sõnul on tal tundlikud õlad, mis eriti last imetades ja kandes valutama kipuvad. «Kaheksakilost last oli mul kõhukotis raske kanda,» väidab ta. «Koti õlarihmad on peenikesed ja ühes kohas paigal, pinge ja valu tekkimisel ei saa neid nihutada.
Kõhu ümber käivast rihmast polnud ka tuge. Kandelinal saan raskust jaotada õlgade peal siia-sinna, ja kui sidumine on õnnestunud, ongi surve mõlema õla peal ühtlane.»
Ööbik proovis sedagi, kas saab kõhukotis uinunud lapse pikaliasendis magama sättida, aga sellest ei tulnud midagi välja, beebi ärkas enne üles.
Samas ei saa tema jutu järgi ka pikka lina kuigi hõlpsalt seljast, sest see käib mitu ringi ümber lapse ja nõuab sikutamist. Nii et üldiselt peab laskma lapsel linas edasi magada, seal on ta mõnusalt rullis.
Kandelina eeliseks peab noor ema seda, et seal saab last imetada. Pika lina hea omadus on seegi, et seda saab kasutada vankris tekina või vajadusel isegi piknikulinana.
«Kandelina võtsin kasutusele, kui Mirk oli umbes pooleteisekuune,» räägib Ööbik. «Alustasin rõngaslinaga, pika lina hankisin suvel, kui laps oli üle poole aasta vana.
Uskusin n-ö vanu tegijaid, kes ütlesid, et lapsele meeldibki kõvera seljaga olla. Esialgu polnud laps eriti õnnelik, kui teda linasse sättisin, aga ma ei jätnud jonni. Lõpuks harjus Miriam nii ära, et hakkas iga kord rõõmsalt kilkama, kui ta linasse panemiseks üles tõstsin.»
Kõhukoti-nädalasse suhtus pisipiiga ema kinnitusel rahulikult, teda ennast see aga segas. «Ma ei tea, kas tegin ehk midagi valesti – lapse jalad rippusid ja segasid mind kõndimisel. Linaga saab jalad niimoodi üles tõmmata, et need ei jää ette, vaid ripuvad külgede peal.»
Kui väga väikeste titade tarvis on kõhukotil spetsiaalne peatugi, siis linaga tuleb jälgida lapse asendit. Ööbik hoidis tütart alguses linas niiviisi, et pea oli ka sees – nn hälliasendis. Linatamise ajaks hoidis Miriam küll juba pead, aga ema polnud kindel, kas ta teeb seda ikka piisavalt, ning hoidis enamasti kätt ka toeks.
«Pikka lina alguses pelgasin, kuid üldiselt on asi jooniste järgi õpitav. Spetsialistiga võib siiski arutada, kas asend saaks olla veelgi mugavam ja mida selleks teha. Olen juba ise ka mõne asendi leiutanud, kuidas laps saaks linas käigu pealt süüa ja siis magama jääda, nii et mul oleks ka mugav ja saaksin jätkata oma toimetustega.
Kõhukotiga oli siiski kindlam tunne. Laps on selles igatpidi toetatud ja turvaliselt, linaga hakkad vahel mõtlema, et äkki ta vajub pikapeale kuskilt ära. Kui laps askeldab ja niheleb, siis vajub ka. Kotiga seda muret pole. Kõhukotiga on vist parem kanda last nii, et tal on nägu väljapoole, siis saavad lõug ja käed parema toe, aga üldiselt seda asendit ei soovitata.»
Ööbik leiab, et kui avalikus kohas peab lina siduma, siis kipub selle pikkus segama. Samas saab linas lapse mugavalt ka puusale kinnitada, nii et on võimalik isegi rattaga sõita.
Valik on sinu...
Marja-Liisa Noomen
tootejuht, Beebicenter Taevakarva Kutsu:
Baby Björni tootevalikust leiab mitmeid kõhukoti mudeleid, neist populaarseim on BabyBjörni Baby Carrier Active. Toode on disainitud spetsiaalselt raskemate laste kandmiseks pikemat aega, mõeldud vastsündinutele kaaluga 3,5 kilo ja pikkusega 53 cm kuni lastele kaaluga 12 kg.
Sellel kõhukotil on mugavad laiad pehmendustega kandmisrihmad ja vanema alaselga toestav osa. Kõhukott toetab suurepäraselt beebi pead ja selga, lapse käed ning jalad on õiges füsioloogilises asendis.
Lapse kasvades saab peatoe alla keerata ja panna lapse kõhukotti seljaga vanema suunas, mis lubab tal ümbrust uudistada. Samuti pakub kõhukott vabadust lapsevanemale, kelle käed ja jalad on toimetusteks vabad. Kõiki BabyBjörni kõhukotte on kerge puhastada, need on 40 kraadi juures masinpestavad.
Gerli Ild
OÕ Linalaps nõustaja ja tegevjuht (www.linalaps.ee):
Kandelina saab kasutusele võtta kohe lapse esimesest elupäevast alates, eeldusel, et laps on seotud sinna õigesti. Kui panna laps kandelinasse hälliasendisse ehk pikali, ei vaja pea eraldi toetamist.
Pisibeebide püstises asendis kandmiseks on parim pikk kootud kandelina, mis seotakse peakest, selga ja jalgu hästi toetavat sidust kasutades. Rõngastega kandelina puhul saab ema vajadusel ühe käega lapse pead toetada – kui linaserva piisav pinguldamine pole veel selge. Alati vajab laps toetamist kummardamise, jooksmise ja järskude liigutuste ajal.
Kuna lina jagab raskuse kandja kehale laiemalt ja ühtlasemalt, saab kanda ka üsna raskeid lapsi.
Et lina oleks mugav, tuleb sellega õigesti ümber käia. Lapse pepu ei tohi jääda kandja keskkohast allapoole, lina peab siduma piisavalt laialt üle õlgade ja selja ning korralikult pingule tõmbama. Raske lapse puhul soovitaks kindlasti siduda laps endale seljale, siis tundub koorem üllatavalt kerge.
Kandelina valides peab kindlasti arvestama selle kandja(te) pikkusega. 4,5-meetrise kandelinaga saab keskmist kasvu lapsevanem teha kõik vajalikud sidused. Suurt kasvu vanemal tasub võtta umbes viiemeetrine lina.
Rõngaslinad sobivad mõlemale, reguleerimisvõimalusteta kandemärss tuleks valida aga täpselt õige suurusega.
Lina valides tuleks mõelda ka, kui soe on kodu ja milline on eelseisev aastaaeg. Et linatamine kohe alguses ladusalt läheks, võiks koos lina ja lapsega lapsekandmisnõustaja jutule minna.