Kõik kapo aastaraamatut puudutavad kohtuvaidlused on jõudnud lõpliku kohtulahendini

Kaitsepolitsei töötajad Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kaitsepolitsei (kapo) teatel on lõppevaks aastaks jõudnud lõpliku kohtulahendini kõik kolm riigiameti aastaraamatut ja selle sisu puudutavat kohtuvaidlust.

Viimane neist jõustus 15. detsembril, kui riigikohus ei võtnud menetlusse Mihhail Kõlvarti kassatsioonkaebust. Seega jõustus Tallinna ringkonnakohtu 16. juuli 2015. a kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata Kõlvarti kaebus kapo aastaraamatus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.

Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo hinnangul on õiguskindluse ja -selguse jaoks jõustunud kohtulahend väga oluline. «Kuna väga sarnases vaidluses Yana Toomiga oli tulemus mõnevõrra teistsugune, on nüüd täpsemini teada kohtu seisukoht, millisel juhul on rahval õigus julgeolekuohtudega seotud isikuandmeid teada ja millisel juhul mitte,» sõnas Arpo. «Avalikkuse teavitamine on üks tõhusamaid ja demokraatlikumaid ohtude ennetamise vahendeid, mida kaitsepolitseil on lubatud põhiseadusliku korra kaitseks kasutada,» lisas ta.

Ringkonnakohus pidas tuvastatuks Kõlvartist lähtuva ohu ja faktid, mille põhjal kapo sai väita, et Kõlvart suhtles Vene Föderatsiooni saatkonna esindajaga ja tegutses varjatult eesti õppekeelele ülemineku vastu. Kohtu hinnangul oli selle ohu vähendamiseks või kõrvaldamiseks andmete ja väärtushinnangute avaldamine proportsionaalne. 

Yana Toomi kaebuse menetlus aastaraamatus avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes lõppes 9. oktoobril 2014. a, kui riigikohus jättis menetlusse võtmata kaitsepolitseiameti kassatsioonkaebuse. Jõustus Tallinna ringkonnakohtu 11. aprill 2014. a kohtuotsus, millega rahuldati Yana Toomi kaebus osaliselt.

Kohus oli selles kohtuasjas seisukohal, et kaitsepolitseil peab olema laialdane õigus isikuandmete kogumiseks, vastasel korral poleks ennetava tegevuse läbiviimine võimalik. Kui isikuandmete kogumisega alustada alles kuriteo tunnuste ilmnemisel, on võimatu kuritegu ennetada. Kohtu hinnangul andis Yana Toomi aktiivne tegevus riikliku hariduspoliitika vastu töötamisel aluse kaitsepolitseil tema tegevust vähemasti lähemat uurida. Samas oli kohus seisukohal, et demokraatlikus õigusriigis ei ole ka kohaliku omavalitsuse ametnikul keelatud omada ning levitada riigi haridus- ja integratsioonipoliitika osas erinevat seisukohta.

Mihhail Stalnuhhini kaebuse menetlus aastaraamatus avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes lõppes 3. juunil 2014. a Tallinna halduskohtu kohtuotsusega, millega jäeti Stalnuhhini kaebus rahuldamata.

Halduskohus asus seisukohale, et arvestades tõendeid kogumis, oli kapo hinnang Stalnuhhini tegevusele põhjendatud. Eesti riigi julgeolek sõltub riigi integratsioonipoliitika edukusest. Eestis venekeelse keeleruumi säilitamisele suunatud tegevus ei aita kaasa venekeelse elanikkonna lõimumisele ühiskonda, vaid võib just vastupidi viia vastandumiseni, rahvussuhete pingestumiseni ja sellega kaasneva julgeolekuohuni, mida jätkuvalt aktuaalsete Ukraina-sündmuste valguses pole võimalik alahinnata. Kohus märkis, et aastaraamatus nähakse venekeelse keeleruumi säilitamisele suunatud tegevust osana Venemaa nn kaasmaalaspoliitikast. Kohus leidis, et Stalnuhhini õigus väljendusvabadusele ei ole olulisem avalikust huvist ennetada ohtu riigi julgeolekule ning avalikkuse õigusest saada teada seda ohustavast tegevusest.

Kaitsepolitseiamet jätkab aastaraamatu kaudu avalikkuse teavitamist võimalikest ohtudest julgeolekule ka edaspidi. Kaitsepolitseiameti 2015. a aastaraamat ilmub kapo aastapäeval, 12. aprillil 2016.