Pühapäevani saab seenesõber loodusmuuseumis tarkust koguda

Loodusmuuseumi info­töötaja-kassapidaja Lehte Kallas ja arendusdirektor Uve Ramst said metallist mõõdulindiga hiidmuna ümbermõõduks 115 sentimeetrit. Foto: Toomas Huik

Korja vaid neid seeni, mida tunned, kõlab seenelise põhitarkus. Kui tahad rohkem tunda, mine seenenäitusele.

Eesti Loodusmuuseumis saab kuni pühapäevani näha traditsioonilist seenenäitust. Täna lähevad loodusmuuseumi töötajad veel metsa uusi seeni tooma, nii et homsest on näitusel taas värske jume.

«Tänavu ilmselt Põhja-Eestis väga hea seeneaasta ei ole, lõuna pool on saak rikkalikum. Meie muidugi ei aja taga ainult söögiseeni, vaid otsime võimalikult palju eri liike,» sõnas muuseumi arendusdirektor Uve Ramst, kes annab näitusel külastajatele nõu.

Tema sõnul on praegu väljas enam kui 160 liiki seeni. Seinu katavad Vello Liivi  kaunid seenefotod. Seenenäitus on vist ainus väljapanek, kus tohib ka eksponaate katsuda ning nuusutada.

Pilvikuid võib metsas maitsta

«Seenega tuleb ju igakülgselt tutvuda, seepärast me näppimist otse ei keela. Tähtis on ju vaadata seene eoseid, jalga. Ka lõhna järgi saab seeni eristada. Ja metsas võib näiteks pilvikut teinekord maitstagi. Kui on kibe, tuleb kupatada, kui ei ole, võib kohe pannile panna,» selgitas Ramst.  

Tallinlanna Tatjana Rjabinina, kes tuli näitusele koos väikese poja Leviga, ütles lahkumisel, et on nüüd hulga targem.

«Kooliplikana sain seenemürgituse, pärast pole julgenud peale kukeseente õieti midagi korjata. Kui nüüd Viljandisse vanaema ja vanaisa juurde sõidame, siis läheme kindlasti metsa. Tekkis kohe soov seeni korjata,» rääkis ta. Poeg Lev ütles, et seened on üsna igavad, aga punane kärbseseen on kõige ilusam.

Meriväljal elav proua Merike Reinman nautis äratundmisrõõmu suure sirmiku juures, mille kübara läbimõõt on 20 cm. «Just niisuguseid kasvab ka mu koduaias. Keerutad riivsaia või jahuga kokku, tõmbad munapiimasegust läbi ja pannile, sama kui liha,» on tal retsept pakkuda.

Keegi tuttav tegevat samamoodi, aga panevat pärast marinaadi peale – keele viib alla. Reinmanil on veel üks hea soovitus: kui õhtul väsinult metsast korviga tuled, siis kupatamist vajavad seened lase koos prahiga keema. Järgmisel päeval on neid palju lihtsam puhastada.

Mis aga kohe pannile või marinaadi, need tuleb õhtul puhastada ja ära teha.
Ramsti jutu järgi tulevad inimesed sageli muuseumisse metsast kaasatoodud seentega, et neid siin tuvastada. «Kõige õigem oleks niisuguseid seeni mitte noaga lõigata, vaid niidistiku küljest lahti keerata. Liigi määramisel on see väga oluline, sest üksnes kübara järgi on seeni väga raske määrata,» märkis ta.

Üks külastaja tõi nädala algul kaasa enam kui viie kilo raskuse hiidmuna, mille ümbermõõt oli 115 cm. See on näituse kõige kopsakam eksponaat.

Oma seened kaasa

Tallinlanna Renate, kes ei soovinud oma perenime avaldada, tuli muuseumisse, kaasas suur karp samblatortidel lesivate seentega.

«Käisime eile seenel. Saime korvid tuntud seeni täis. Aga näete, neid siin ei osanud määrata,» lõi Renate karbi lahti. Selles oli 19 liiki seeni. Ramsti abil said need kõik nimed, paraku oli enamik mittesöödavad.

Renate tunnistas, et on kirglik seeneline, tänavu juba seitse-kaheksa korda metsas käinud. Kõik pütid-potid kodus seeni täis. «Soolame, marineerime, teeme pitsat,» loetles ta. Tema toodud seened leidsid näitusel koha, mõnd liiki seal varem ei olnudki.

Seenenäitus

•    Loodusmuuseum, Lai 29A. Reedel, laupäeval ja pühapäeval kella 10–17.
•    Sissepääs muuseumipiletiga: täiskasvanud 30 krooni, õpilased ja pensionärid 15 krooni, koolieelikud 5 krooni, perepilet 50 krooni. Gruppidel palutakse ette teatada.