/nginx/o/2015/12/29/4839013t1hf6ca.jpg)
Kui veel 1990. aastatel võisid riigi jõuametite eksjuhid pahatihti riigisüsteemist välja pudeneda, siis praeguseks on neist Eestis kujunenud seltskond, kellele tagatakse riigileib ka pärast ametiaja lõppu.
Kui veel 1990. aastatel võisid riigi jõuametite eksjuhid pahatihti riigisüsteemist välja pudeneda, siis praeguseks on neist Eestis kujunenud seltskond, kellele tagatakse riigileib ka pärast ametiaja lõppu.
Ilmekas näide on politsei- ja piirivalveameti (PPA) eksjuht Raivo Küüt. Kui ta 2013. aastal nn taatlemata kiirusemõõdikute skandaali tõttu ootamatult ametist lahkuma pidi, seisis tollane siseministeeriumi kantsler Leif Kalev tõsise valiku ees. Peadirektori kaliibriga mehe jätmine avaliku tööturu tõmbetuulte kätte ei tulnud kõne alla. Küüt võetigi arvestatava palgaga siseministeeriumi nõunikuks, kust ta aasta hiljem konkursi kaudu asekantsleriks tõusis.
Küüt pole üksikjuhtum. Sama tee on läbi käinud näiteks ka endine kaitseväe juhataja Johannes Kert, kelle võttis 2008. aastal oma nõunikuks tollane kaitseminister Jaak Aaviksoo.