/nginx/o/2015/10/12/4589005t1h3bbf.jpg)
Tallinna vangla direktori asetäitja Jarno Jakobsoni allkirjastatud käskkirjaga vähendatakse 11. jaanuarist vangidele päevas lubatud sigarettide arvu viielt kolmele.
Tallinna vangla vangidel vähendati sigarettide arvu kolmeni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi selgitusel muutis Tallinna vangla kodukorda tervishoiu huvides. «Muudatusega peeti silmas, et sigarettide kogus oleks selline, mille jalutusajal õues järjestikku ärasuitsetamine ei oleks liigselt tervistkahjustav. Eesmärgiks on ka, et ülejäävaid sigarette ei üritataks toimetada siseruumidesse, kus suitsetamine on keelatud ja see võiks kahjustada teisi vange,» põhjendas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.
Vanglad on Tuuliku sõnul lubatud sigarettide arvu kehtestanud lähtuvalt enda töökorraldusest ise. Ühendatud Harku ja Murru vangla on kolme sigareti piirangu ellu rakendanud juba varem.
Ministeeriumil ei ole kahtlusi selle piirangu õigustatuses. «Keelatud asjade – narkoained, alkohol, sigaretid, mis ei ole ostetud vanglapoest jne – vanglasse toimetamise tõkestamisega tegelevad meie ametnikud nagunii igapäevaselt ja see muudatus salakaubanduse ohtu ei suurenda,» lisas Tuulik.
Sel suvel leidis õiguskantsler Ülle Madise sotsiaalministeeriumile saadetud e-kirjas, et sotsiaalministeeriumi plaan muuta vanglad ja nende territoorium täielikult suitsuvabaks võib olla põhiseadusega vastuolus, sest suitsetamine on põhiõigus, mida ei tohi ebaproportsionaalselt piirata.
«Teistes riikides on tubakatoodete keelamine vanglates toonud sageli kaasa ulatusliku salakaubanduse tekke,» märkis Madise ja tõi näiteks, et keelatud tubakatoodete hankimine ja edasitoimetamine võib tekitada pingeid kinnipeetavate vahel, mis võib omakorda lõppeda arveteklaarimise ja vägivallaga.
Samuti on õiguskantsleri sõnul küsitav, kas suitsetamise täielik keelamine aitab ikka täita vanglate eesmärki, milleks on eelkõige vältida seda, et kinnipeetav tulevikus uusi õigusrikkumisi korda saadaks.
«Suitsetamine ei ole ühiskonnas täiel määral keelatud tegevus ning ei oma üldjuhul mingit seost kuriteoga, mille eest isik karistust kannab,» kirjutas ta.
Loe lisaks: Õiguskantsler: suitsetamine on põhiõigus