Küborgid Ukraina sõjas - lugu Donetski lennujaama kaitsjast

Kolm nädalat Seli tervisekeskuses taastusravil olnud Oleksandr Gudimi (pildil) sõnul ei teadnud tema pere pikka aega, et ta sai Donetskis haavata. Mees isegi keelas sõpradel sellest rääkida: peaasi, et lähedased ei oleks mures. Foto: Eero Vabamägi

Donetski lennujaam, 20. jaanuari varahommik. Nähtavust piirab paks udu. Auklikuks lastud terminalis vahti pidav Ukraina sõjaväelane Oleksandr Gudim silmitseb üha vesisemaks muutuvat lumevaipa ja sombust ilma. Tema kõhutunne aimab halba: «See ei meeldi kohe üldse.» Kõigest mõne sammu kaugusel seina taga valmistuvad separatistid uueks rünnakuks

Minuga kohtudes on Gudim juba lahingutest kaugel eemal, Rapla lähedal Seli tervisekeskuses, kus paraneb sõjahaavadest. Jalutuskepilt tuge otsiv jässakas sõdur soostub rääkima Ukraina sõja selle aasta kõige ägedamatest lahingutest pealtnäha mõttetu lennujaama pärast, haavata saamisest ja tulevikust. Mees lubab kirjutada, et on luurekomandör, kuid lisab kergelt kokutades, et las väeosa jääb saladuseks.

Haavatud praporštšik Oleksandr Gudim saabus Eestisse taastusravile 30. novembril. Koos temaga tulid siia ka polkovnik Oleg Ostapetš, reamees Oleksei Sokolovski ja anonüümseks jääda soovinud sõdur. Polkovnik sai haavata 1. veebruaril Debaltseve linnas ja Sokolovski 17. veebruaril Donetski lennuvälja ümbruses.

Ukrainlased said ravi Rapla lähedal asuvas Seli tervisekeskuses, kus hoolitsetakse ka Eesti kaitseväelaste eest. Taastusraviprogramm sisaldas erinevaid vanne, massaaže, ravivõimlemist, venitusravi, aparaatset füsioteraapiat, soojaravi jpm.