Ukraina küborg taastas Eestis jõu

Kolm nädalat Seli tervisekeskuses taastusravil olnud Oleksandr Gudimi (pildil vasakul) sõnul ei teadnud tema pere pikka aega, et ta sai Donetskis haavata. Mees isegi keelas sõpradel sellest rääkida: peaasi, et lähedased ei oleks mures. Foto: Eero Vabamägi

Donetski lennujaam, 20. jaanuari varahommik. Nähtavust piirab paks udu. Auklikuks lastud terminalis vahti pidav Ukraina sõjaväelane Oleksandr Gudim silmitseb üha vesisemaks muutuvat lumevaipa ja sombust ilma. Tema kõhutunne aimab halba: «See ei meeldi kohe üldse.» Kõigest mõne sammu kaugusel seina taga valmistuvad separatistid uueks rünnakuks.

Viiekümnendates eluaastates praporštšik (lipnik – toim) Gudim on Küborg – nii nimetatakse Ukrainas kõiki Donetski lennujaama kaitsjaid. Kergelt hallinevate juustega mees alustas teenistust juba nõukogude ajal, nähes pealt nii impeeriumi lõppu kui ka iseseisva Ukraina sündi. Viimasele sai antud ka vanne kaitsta tema vabadust ja iseseisvust.

Minuga kohtudes on Gudim juba lahingutest kaugel eemal, Rapla lähedal Seli tervisekeskuses, kus paraneb sõjahaavadest. Jalutuskepilt tuge otsiv jässakas sõdur soostub rääkima Ukraina sõja selle aasta kõige ägedamatest lahingutest pealtnäha mõttetu lennujaama pärast, haavata saamisest ja tulevikust. Mees lubab kirjutada, et on luurekomandör, kuid lisab kergelt kokutades, et las väeosa jääb saladuseks.