Politoloog Tõnis Saarts avaldas arvamust, et Eestis jääb peamiseks sotsiaalse konflikti teemaks ajalugu ja rahvusküsimused.
Saarts: konfliktikohaks Eestis jääb ajalugu ja rahvusküsimus
«Selle kõrval seisavad Saartsi hinnangul teised vähemtähtsad teemad, nagu konflikt Edgar Savisaare pooldajate ja vastaste, rikaste ja vaeste, maa ja linna vahel,» kirjutas venekeelne Postimees.ee.
Sotsiaaldemokraatide konverentsil kõnelnud Saarts rõhutas, et valijate käitumise järgi valimispäeval ning erakondade toetusreitinguid vaadates ei saa teha järeldust, nagu sarnaneks Eesti oma poliitiliselt kultuurilt põhjamaadele, pigem sobitum meie valija käitumine samasse mustrisse teiste postkommunistlike Ida-Euroopa riikidega.
Valijate otsus kedagi valimispäeval toetada sõltub politoloogi sõnul mitmest faktorist, millest tähtsaim on sotsiaalse konflikti faktor. Selle all peab Saarts silmas põhimõtteliselt vastasseisu stiiilis rikkad ja vaesed või maa ja linn.
Valijate käitumine ei allu enam klassikalistele skeemidele, mille järgi vaesemad valivad sotsiaaldemokraate ja jõukamad konservatiive. Kõik erakonnad tahavad meeldida kõigile valijaile.
«Näiteks vaesemad inimesed hakkasid valima paremparteisid, nagu juhtus Austrias, või siis vasakradikaale, kuna ei näinud enam, et sotsiaaldemokraadid nende huve esindaksid,» sõnas Saarts. Kuigi Lääne-Euroopas vaesuse-rikkuse küsimust enam teravalt üleval pole, oli see varem selgelt peamiseks sotsiaalseks konfliktiks, Eestis aga on üleval hoopis teised teemad.
«Meil, eestlastel on liiga nõrk identiteet, me ei usu oma riiki piisaval määral, me pole piisavalt enesekindlad, seetõttu ongi peamine sotsiaalne konflikt sümbolites ning palju olulisemad teemad jäävad tähelepanuta,» sõnas politoloog.
Sotside valijad Eestis jäävad Saartsi hinnangul siinse sotsiaalse konflikti mõttes nn halli tsooni, neil pole jäiku arvamusi näiteks rahvusküsimuses.
Sotside tulevane võimalik edu ei peitu Saartsi soovitusel mitte populistlikumaks muutumises, vaid erakonna tugevdamises.