/nginx/o/2008/02/28/22457t1h6a38.jpg)
Haiglad võivad soovi korral tänagi tööle palgata patsientide ja arstide lepitajaid, kuid ombudsmaniks ei ole seda õige nimetada, leiab sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste.
Ministeerium: haiglaombudsman ei saaks sõltumatu olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides Tallinna Ülikooli politoloogia lektori Mari-Liis Jakobsoni ideed panna suurematesse regionaalhaiglatesse ametisse inimene, kes aitaks patsiente suhtluses suure keeruka organisatsiooniga ning vajadusel uuriks väärravi juhtumeid, märkis Paluste, et sotsiaalministeerium ei reguleeri, milliseid erinevaid ametikohti haiglates võib olla. «Haiglad võivad ka täna juriidilise ja psühholoogia alase pädevusega inimese seda funktsioone täitma palgata, see ei ole keelatud,» ütles ta.
«Kui tahaksime seda seada kohustuseks, tuleks tõesti reeglid ja ka rahastus reguleerida.»
Ministeeriumi hinnangul ei ole sellise nõustaja ombudsmaniks nimetamine ehk kõige sobivam, sest tavaliselt on ombudsman riikides sõltumatu institutsioon, kes saab rahastuse otse riigieelarvest ega sõltu tervishoiuteenuseosutajatest ega ka täidesaatvast või seadusandlikust võimust. «Haiglas töötav ombudsman väga sõltumatu olla ei saa,» tõdes Paluste.