Patsientide esindaja peab ombudsmani haiglas võimatuks ülesandeks

Foto: SCANPIX

Patsientide esindusühing näeb küll vajadust haiglas asuva patsientide nõustaja-lepitaja järele, ent seal töötaval ametnikul oleks äärmiselt raske jääda sõltumatuks ja vajadusel patsiendi huve kaitsta.

Patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves märkis, et kui haiglaombudsman on mõeldud puhvrina patsiendi ja haigla vahel, siis muutub väga oluliseks küsimus, kes talle palka maksab. «Kui maksab haigla, on ta haigla esindaja ja me ei saa rääkida ombudsmanist, sest juhul, kui haigla ja patsiendi huvid lähevad vastuollu, ei saa ta olla objektiivne vahemees,» selgitas Ilves.

Samas oli ta päri mõttega, et haiglas oleks vaja sellist ametnikku, kes probleemide suureks minemist vältida aitaks. «Kes kasvõi haigla nimel vabandust ütleks. Kui midagi on valesti läinud ja probleemid üles kerkinud, oleks vaja haigla poolt kedagi, kes aitaks suhteid siluda, vabandust paluks - paljudel juhtudel aitaks see probleemide kuhjumist ära hoida,» teadis patsientide esindaja. Ta on märganud, et mõnedes haiglates on juba sellised inimesed ka ametis.

«Ombudsmani roll on aga olla sõltumatu. Kuna arsti-patsiendi suhtes on patsient üksi suure haigla vastu igal juhul nõrgemal positsioonil, siis ombudsmani roll oleks just patsienti toetada nii õigusabis kui erialaliselt - see on see, mida meie ühing teeb, nii palju kui meil jõudu-jaksu on,» lisas Ilves.

Ja isegi kui ombudsman saaks palka mujalt, näiteks riiklikut, poleks tal hea töötada haiglas: «Meil see kogemus on, algul meie ühingu inimesed töötasid haiglaruumides. Psühholoogiliselt on seda väga raske teha, sest raske on töötada atmosfääris, kus vahel pead asuma vastaspositsioonile, toetama patsienti, kes on probleemne haiglale, kus tahetakse kiirelt ja valutult asi lõpetada,» rääkis Ilves.

«See oleks äärmiselt keeruline ülesanne, sellega paljud ei saaks hakkama, ma nimetaks seda isegi mission impossible - üksi kõikide oma kolleegide vastu. Selline amet nõuab ikkagi sõltumatust ja seetõttu oleks hea olla ka füüsiliselt eraldatud.»

Pigem peaks tema arvates ombudsman olema näiteks õiguskantsleri juures asuv instants. Siis saaks riiklikult korraldada nii, et tal oleks õigus haiglatest patsientide raviandmeid saada.

Ilves lisas, et ta ei peakski olema tugev meditsiiniekspert: «Ega saagi ühes isikus kõikide asjade ekspert olla, ikka peab erialaseltsidelt ekspertarvamust küsima. Üksi suudaks jälgida seda, kas dokumendid on nõuetekohaselt vormistatud, ega pole eksitud mõnes protseduuris, näiteks patsiendi teavitamises. Aga ravis tehtud otsuseid ei saa nii lihtsalt hinnata.»