/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2015/12/23/4825385t1h8ccc.jpg)
Lõppev aasta tõi Eesti ühiskonda kaasa vastandumise liinil «edasi Euroopasse – tagasi Eestisse», mis näib jätkuvat, leidis sotsioloog Juhan Kivirähk Postimehele antud aastalõpukommentaaris.
Juhan Kivirähk: 2015. aasta tõi vastasseisu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kivirähk märkis, et lõppev aasta oli eelkõige riigikogu valimiste aasta. «Reeglina peaks selline aasta kaasa tooma valijate uuenenud mandaadi riigivõimule, mis võimaldaks valituks osutunutel valijate ootustele vastavalt Eesti elu paremaks muuta. Valimised, mille tulemusel jõudis riigikokku ka kaks uut erakonda, osutasid ju selgelt valijate soovile Eesti poliitika uuenemise järele. Paraku suubus valitsuskoalitsiooni tegevus süsteemsesse juhtimiskriisi, mille sisuks kolumnist Ahto Lobjakase sõnul on «käärid poliitikute võimekuse ja väljakutsete suuruse vahel» (Postimees, 14. juuni),» nentis ta.
«Pool aastat tegeleti koalitsioonilepingu kokkupaneku ja uuendamisega. Koalitsioonilepe on üldse üks veider dokument, mis kujutab enesest kunagiste kompartei viisaastakuplaanide veidrat rudimenti. On uskumatu, et keegi üldse suudab ette kujutada, et ühiskonnaelu juhtimist on võimalik neljaks aastaks ette ära programmeerida. Määratud kursi hoidmisega saaks hakkama ka autopiloot, valitsuse ülesanne on olla valmis võimalike tulevikuriskide ennetamiseks. Selleks tänasel valitsusel võimekus puudub ja seda võimekust pole kahjuks näha ka opositsiooni poolel,» leidis Kivirähk.
«Riigi ja ühiskonna jaoks olulisi otsuseid ei ole tänapäeval enam võimalik teha kabinetivaikuses ja parteide tagatubades, on vaja otsustavalt rohkem kaasata avalikkust, spetsialiste, teadlasi. Ilma arutleva demokraatiata jäävad riigivõimu poolsed uuendused ja reformiplaanid vaid surnult sündinud kirjatäheks. Selliste loosungitega läks riigikokku Vabaerakond, kuid kahjuks tundub, et nende hoog on raugenud.»
«Muidugi jäid lõppevast aastast meelde ka Savisaare haigus, talle esitatud korruptsioonikahtlustus ning sügisel toimunud Keskerakonna esimehe valimistrall. Samuti meenuvad oluliste sündmustena Tallinna Sadama juhtide korruptsiooni paljastamine, Estonian Airi pankrot ning sigade massimõrvu esile kutsunud seakatk,» loetles Kivirähk. «Positiivse sündmusena tõstaksin esile venekeelse telekanali loomist rahvusringhäälingus. Lõpuks ometi!»
Kivirähk arvas, et pikemaajalise mõjuga sündmused tänavu on Euroopa Liidu pagulaspoliitika, samuti hakkame tõenäoliselt lähiajal tajuma ka Euroopa keskpanga jätkuva rahatrüki mõjusid.
«Kui pikka aega jääb Eesti elu mõjutama Keskerakonna isolatsioon erakonnamaastikul, mis kahtlemata meie poliitika tõhusust kahandab, sõltub uurimisorganite tööst. Tahaks loota, et Savisaarele esitatud kahtlustus saab kas nii- või naasuguse lahenduse võimalikult kiiresti,» märkis sotsioloog.
«Eestis on liberaalse ja konservatiivse maailmanägemise vastasseis toonud kaasa vastandumise liinil «edasi Euroopasse – tagasi Eestisse», mida tabavalt kirjeldas professor Mati Heidmets 11. detsembril Postimehes ilmunud essees,» ütles Kivirähk.
Küsimusele, mida võib tuua uus aasta, vastas Kivirähk Mudlumi sõnadega: «Midagi uut järgmisel aastal kindlasti tuleb.» (Sirp, 18. dets). «Ennustuste tegemine uueks aastaks on rohkem Igor Mangi ampluaa, selle nädala Maalehest võivad kõik huvilised tema ennustusi ka lugeda,» märkis ta.
Tema sõnul saab tavaline surelik uuel aastal toimuvast kõnelda ikkagi vaid soovide ja lootuste, mitte aga ettemääratuse võtmes. «Mina tahaksin küll väga loota, et võimalikult kiiresti tekiks selgus Keskerakonna esimehele esitatud kahtlustuse asjus, sest Keskerakonna praegune isolatsioon erakonnamaastikul halvab suuresti Eesti eduka poliitilise juhtimise võimalused,» rääkis ta ja lisas, et kui Savisaarele esitatud kahtlustus süüdistuseni ei jõua, hakkavad Eesti õigussüsteemi sõltumatuses ja kallutamatuses ilmselt kahtlema mitte ainult Keskerakonna tulihingelised poolehoidjad.
«Ja muidugi paneb kooseluseadus ja pagulaste saabumine Eestisse ka uuel aastal proovile ühiskonna sallivuse, sest vastasseis «edasi Euroopasse – tagasi Eestisse» liinil näib jätkuvat,» ütles Kivirähk.