/nginx/o/2015/12/22/4823997t1h80fc.jpg)
Tartu ülikooli füüsikainstituudi vanemteaduri Madis Kiisa sõnul on Tallinna piirilt eelmisel nädalal leitud tseesiumi radioaktiivse isotoobi Cs-137 puhul tegemist tuumareaktorite jääkproduktiga ehk tuumareaktsiooni niinimetatud «tuhaga» ning tuumarelva valmistamiseks see enam ei kõlba.
«Küll sobiks Cs-137 niinimetatud «räpase pommi» materjaliks ehk lõhkeseadmeks, kuhu on sisse pandud radioaktiivset ainet ning mida puistatakse pommi plahvatusel laiali,» ütles Kiisk Postimehele.
Cs-137 on keemilise elemendi tseesiumi ebastabiilne radioaktiivne isotoop, mis tekib tuumalõhustumise käigus tuumareaktorites, ehk see on tuumareaktorite jääkprodukt. Cs-137 poolestusaeg on umbes 30,1 aastat, ehk selle aja jooksul laguneb pool algsest isotoobi tuumade arvust.
«Kuna Cs-137 on tuumareaktorite lõhustumisprodukt, siis ei ole tegemist haruldase ainega, kuid looduslikult seda ei esine. Tseesium-137 emiteerib lagunemisel lisaks beetaosakestele ka gammakiirgust. Gammakiirguse tõttu kasutatakse ainet tööstuses erinevates kontrollsüsteemides, näiteks nivoo või tihedusandurina. Lisaks kasutatakse seda ka näiteks kiirgusseadmete kalibreerimiseks. Ainet on kasutatud varem ka meditsiinikiirituses,» selgitas Kiisk.
Kaitsepolitsei hinnangul on leitud konteineris paarsada grammi ainet Cs-137. Kiisa sõnul on enam kui kindel, et konteineris on paarsada grammi on ainet, kuhu Cs-137 on vaid vähesel määral sisse segatud.
«Cs-137 mass selles on selles aines kindlasti tühine. Selle radioaktiivse allika aktiivsuse või kontsentratsiooni kohta ei ole infot avaldatud, seetõttu ei saa täpsemalt ka ohu suurust hinnata. Võib vaid oletada, et allika aktiivsus on suur, millele viitab konteinerist avaldatud foto, ning märgatav kiirgusoht on sellega valesti ümberkäimisel reaalne,» rääkis Kiisk.
Kiisa sõnul ei ole tal detailset infot selle kohta, milleks kasutati Eesti territooriumil Cs-137 nõukogude okupatsiooni ajal.
«Cs-137 on üks enamlevinuid radioaktiivseid materjale, mida kasutati nõukogude ajal ja kasutatakse ka tänapäeval. Kindlasti kasutas seda tööstus, ilmselt nõukogude armee ja ilmselt oli see kasutusel ka meditsiinis ja mõõteseadmete kalibreerimisel. Ka meie kasutame Tartu ülikooli füüsikainstituudi laboris Cs-137, kuid need on väga väikesed kogused,» märkis Kiisk.
Kaitsepolitseiamet leidis eelmise nädala neljapäeval Tallinna linnapiiri lähistelt maa sisse peidetud konteineri, mis sisaldas suure aktiivsusega radioaktiivset ainet tseesiumi.
Ligi 85-kilogrammine tööstuses kasutatav suure aktiivsusega kiirgusallika varjestuskonteiner sisaldas radioaktiivset isotoopi tseesium (Cs-137), teatas kaitsepolitsei.
Konteinerit ei ole veel avatud, kuid kaitsepolitsei eeldab, et seal on sees tseesiumit mõnisada grammi. Enamiku 85-kilogrammisest leiust moodustab konteineri kaal.
Tseesiumi kiirgus ümbritsevale keskkonnale ega inimestele otsest ohtu ei kujutanud. Keskkonnaameti kiirgusosakonna kiirgusseire büroo viis läbi kiirgustaseme mõõtmise ning konteiner toimetati seejärel turvaliselt Paldiski radioaktiivsete jäätmete hoidlasse.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)