Infarkti saab õige eluviisiga ära hoida

Foto: PantherMedia / Scanpix

Arvi Olkonen oli 1985. aastal parasjagu Pärnus sanatooriumis, kui tundis rinnaku kohal valu. Esialgu uuriti magu, aga kui selgus, et kõhuga on kõik korras, soovitas raviarst südant kontrollida. Tagasi koju Tartusse jõudnud, pöörduski ta seal südamearsti poole, kes pani diagnoosiks südamelihase põletiku.

Mees tänab senini õnne, et kohtas tänaval juhuslikult oma vana tuttavat professor Toomas Sullingut, kes ei uskunud pandud diagnoosi ja kutsus ta Tallinnasse täiendavale uuringule. Südame koormustest ei näidanud esialgu midagi, kuid hiljem haiglas südant sondeerinud tohter ütles: «Ärge ehmuge, aga teil hakkavad arterid umbe minema, tuleb kiiresti midagi ette võtta.» See tähendas juba infraktieelset seisundit.

Esialgu laiendati Olkonenil lihtsalt veresooni, aga kui mõne kuu pärast valu tagasi tuli, oli näha, et sellest ei piisa, ja tuleb noa alla minna. Esimene operatsioon tehti Olkonenile 1986. aastal kunstliku vereringega, teine aastal 2009 aga juba töötava südamega. «Peab ütlema, et töötava südamega lõikus on patsiendile tunduvalt kergem, paranemine on kiirem ja mingeid kõrvalnähte ei ole,» kiidab ta.