/nginx/o/2010/04/23/354444t1h7964.jpg)
Eestimaa Roheliste liikme ja riigikogu keskkonnakomisjoni juhi Mart Jüssi hinnangul tuleks ebaseaduslikult püstitatud ehitised lihtsalt lammutada ja lammutamise kulud peaks katma hoone ehitanud inimene.
Mart Jüssi: ebaseaduslikud hooned tuleks lammutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond algatas looduskaitseseaduse muudatusettepaneku, mille kohaselt võib valitsuse otsusega loodusreservaati või sihtkaitsevööndisse ebaseaduslikult ehitatud hoone või rajatise võtta riigi omandisse ilma selle omanikule kompensatsiooni maksmata. Valitsus otsustas seda ettepanekut aga mitte toetada ja sama tegi riigikogu.
Seepeale tulid sotsid välja uue ettepanekuga, mis puudutas juba kõiki kaitse- või hoiualale püstitatud hooneid ja sundvõõrandamise tasuks pakuti üks euro.
Mart Jüssi hinnangul on sotside idee aga natukene liiga populismi kalduv.
«Võtame käest ära ja anname neile, kelle seda vaja on – see on selline mõtteline vajadus,» selgitas Jüssi.
Tema sõnul ei saa elumajaks või suvituspaigaks rajatud hoonet alati teadustööks kasutada. Lisaks tuleb tema sõnul arvestada hoonete ülalpidamiskuludega, mis pole üldse madalad.
«Teadlased, kes sellistes hoonetes korraks käivad, ei pane ehk tähele, milline panus on antud, et see kõik korras oleks,» rõhutas Jüssi. «Teadlased ei taga, et aknad korras ja küttepuud olemas oleks. Seda teevad kaitsealade hooldemeeskonnad, kelle põhitegevus ei peaks olema akende sulgemine või nõude pesemine.»
Jüssi arvates tuleb hoopis tagada, et hooned keelatud aladele ei tekiks. Selleks on vaja, et planeerimisprotsess oleks avatud ja toimuks läbirääkimised, mille abil leitaks mõlema poole jaoks rahuldav tulemus.
«See tagantjärgi seadustamine või hoone kõrvaldamine pole asi, mille üle üks inimene saaks rõõmu tunda – parem on enne kokku leppida,» sõnas ta.
Kui aga hoone siiski püstitatakse, tuleks see rahulikult lammutada. Kui lammutamist mõistlikult teha, ei tohiks see Jüssi hinnangul loodust kahjustada.
«See jutt, et lammutamine kahjustab loodust, on mulle arusaamatu,» sõnas ta. «Näiteks linnusaarel lõhume hoone talvel ja sinna naasvad linnud ei saa teadagi, et maja ära viidi. Kuid tehakse nägu, et kollane traktor tambib kõik maha.»
Jüssi sõnul peaks olema kindlasti ette nähtud, et riik võib ebaseaduslikult rajatud hoone lammutada ja siis lammutamise eest raha küsida.
«See oleks proportsionaalne karistus, et ehitaja peab katma lammutamise kulud,» sõnas ta.