/nginx/o/2013/09/06/2339011t1he01a.jpg)
Eesti Tehnoülevaatajate Liidu juhatuse esimees Andres Soots usub, et suhtumine stiilis «kõik ju võtavad altkäemaksu» ei anna tehnoülevaatustest sugugi tõele vastavat pilti.
Tehnoülevaatajate liidu juht loodab, et Eestis ei ole enam tööl ühtegi ebaausat ülevaatajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo töötajad on alates oktoobri lõpust puistanud tehnoülevaatuseid ja tänaseks puudutavad altkäemaksukahtlustused kokku 11 ülevaatajat neljas ülevaatuspunktis. Kardetavasti sõidab meie teedel rohkem kui 100 tehniliselt mittekorras sõidukit, mis lasti liiklusesse 10-30 euro eest.
Andres Soots tunnistas, et antud asja juures üllatas teda ennekõike mastaapsus – see, et ühes punktis võttis altkäemaksu mitu inimest. Küll aga ei saanud ta nõustuda väitega, justkui oleks üldlevinud arvamus, et ülevaatajad võtavadki altkäemaksu.
«Pigem arvan seda, et aastate jooksul on sõidukiomanikud arvanud, et nad peaksid ülevaatusest lihtsamini läbi saama. Kindlasti on paljud ülevaatuspunktid ja ettevõtjad kohanud sellist suhtumist, kuidas klient tuleb uksest sisse ja ütleb «Aa, ma ei saagi läbi, ma lähen siis teise punkti»,» rääkis ta.
Seetõttu leiab Soots, et tegelikult on oma süü ka kliendil, kes eeldab, et teda ülevaatusest läbi lastakse ja ülevaataja võib-olla ei saagi aru, et ta midagi valesti teeks.
«Põhjuseks võivad olla inimese nõrgad hetked, vastutulelikkus. Ma ei ütleks, et alati on raha mängus, vahel arvatakse ka, et peab inimestega suhteid hoidma,» arvas Soots.
Liidu juht loodab, et täna ei ole Eestis tööl enam ühtegi ebaausat ülevaatajat. «Need 11 juhtumit on tegelikult väga suur sõnum. Seal ei ole vaja isegi numbritega mängida, vaid oluline on, et ülevaataja ise ja ka ettevõtted teeksid sellest omad järeldused,» selgitas ta.
Selleks, et järeldusteni kindlasti ka jõutaks, on tehnoülevaatajate liit alustanud tõsist diskussiooni ülevaatuspunktidega, et muuta asi veel läbipaistvamaks ja selliseid olukordi tulevikus ennetanud.
Selle nimel on suurt tööd tehtud ka koos keskkriminaalpolitseiga. «Paistab, et sellest on vähe ja täna me mõtleme, kuidas seda asja veel paremaks teha,» pidi Soots aga tunnistama.
«Me ei tohi kunagi ära unustada, et sõltumata ennetustööst on otsuse tegemise juures ainult klient ja ülevaataja. Kui ülevaataja tahab kedagi petta, siis on tal see võimalus, olenemata süsteemidest. Ebaausaid inimesi leidub kahjuks kõigis eluvaldkondades,» lausus ta.
Soots avaldas igal juhul lootust, et rohkem selliseid juhtumeid päevavalgele ei tule. «Me peame eeldama, et inimesed, kes seda tööd teevad, on ausad. Ja ma usun, et enamik ongi ausad,» märkis ta.
Seetõttu ei saa ta ka nõustuda üldistusega, justkui oleks kogu süsteem üdini korrumpeerunud. «Eestis on 106 ülevaatuspunkti, ligi 350 ülevaatajat, kes teostavad aastas üle 500 000 ülevaatuse ja võin siiski väita, et me teeme ausat tööd, selle nimel, et meie liikluses osaleksid kontrollitud ja ohutud sõidukid,» sõnas Soots.
Samas aga rõhutas ta sõidukiomaniku vastutust ning seda, kui oluline on sõiduki kordategemine. «Ma usun, et neist viimastest juhtumitest on täna õppinud rohkem ülevaatajad, aga peavad õppima ka kliendid. Alati on kaks osapoolt,» märkis ta lõpetuseks.