/nginx/o/2016/12/07/6151425t1h8b8d.jpg)
/nginx/o/2015/12/14/4798319t1hba3d.jpg)
Allkirja juures on käekirjaeksperdi Eve Kristjankrooni sõnul peamine, et see oleks piisavalt keerukas. Hea oleks välja kirjutada nii ees- kui ka perekonnanimi, nii on signatuur pikem. Mitte mingil juhul ei tohi allkirja anda tühjale paberilehele.
Tellijale
Täisnime kirjutamine aitab ennetada võltsimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Allkirja võiks lisada silmuseid, kaari ja muid elemente. Väga hea oleks allkiri kirjutada algusest lõpuni ühe jutiga, vahepeal pastakat paberilt tõstmata. Mida rohkem kirjutamist katkestada, seda lihtsam on allkirja järele teha,» jagas Kristjankroon soovitusi. Tihti eksivad allkirjade võltsijad just kaarekeste ja silmuste visandamisel, mis iseenesest on lihtsad elemendid, kinnitas ekspert.
Inimesed, kes kirjutavad allkirja väga sageli, unustavad põhjuse, miks nad allkirja panevad, mistõttu muutub see liiga lihtsaks ja lühikeseks. «Allkirja andmine on nende jaoks rutiinne tegevus, mis püütakse kiiresti ära teha, unustades, et allkirja kirjutamise ainus eesmärk on see, et selle järgi oleks hiljem võimalik isikut tuvastada. Muud eesmärki allkirja kirjutamisel polegi,» selgitas Kristjankroon.