/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2008/09/18/75517t1hf29f.jpg)
Kuigi kiire majanduslik tõus on kasvatanud nii eestlaste kui ka teistest rahvustest Eesti elanike heaolu, kasvad eestlaste sissetulekud teistega võrreldes kiiremini.
Eestlaste sissetulekud suurenevad mitte-eestlastest omadest kiiremini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Sotsiaaluuringu tulemuste põhjal võib öelda, et võrreldes 2004. aastaga suurenes eestlaste ja mitte-eestlaste leibkonna sissetulekute vahe 2007. aastaks nii nooremas kui vanemas earühmas, rääkis Eesti inimarengu aruannet tutvustanud professor Marju Lauristin täna riigikogus.
«Üldise rikkuse suurenedes ühiskonnas ei ole ootuspäraselt vähenenud sissetulekute vahed, vaid rahvuste vahel sissetulekute vahed on suurenenud,» rääkis Lauristin.
Tema sõnul on võrreldes eelmiste aastatega venekeelse elanikkonna tõenäosus sattuda kõrgematesse sissetuleku gruppidesse vähenenud ja see protsess algas juba 2003-2004.
Nii on madala positsiooniga mitte-eestlaste hulk on suurenenud ja madala positsiooniga eestlaste hulk vähenenud, tipp-positsiooniga eestlaste hulk on suurenenud, tipp-positsiooniga venekeelse elanikkonna hulk on vähenenud.
«Vähemalt on käärid, ka sotsiaal-majandusliku staatuse käärid on suurenenud,» tõdes ta.
Lauristin nimetab seda ohtlikuks tendentsiks, mis kutsub esile piirkondlike erinevuste tõuse ja seda mitte ainult Ida-Virumaal, vaid ka Tallinnas.
Kui aastal 2004 moodustas 15- kuni 30-aastaste mitte-eestlaste sissetulek ühe leibkonnaliikme kohta 75 protsenti samaealiste eestlaste sissetulekust, siis aastal 2006 vaid 70 protsenti.
Veelgi enam (13 protsendipunkti võrra) oli kasvanud sissetulekute erinevus 46- kuni 60-aastaste eestlaste ja mitte-eestlaste vahel.
Kui nii 2004. aastal kuulus ligi viiendik eestlasi ja venelasi kõige vaesema elanikkonna hulka, siis 2006. aastal oli vaeste arv eestlaste seas jäänud samaks, mitte-eestlaste hulk aga kasvanud 24 protsendini.
Kõige jõukamate elanike hulka kuuluvate eestlaste arv oli aga mitte-eestlastest poole suurem. Venekeelsest elanikkonnast kuulus sellesse gruppi 2006. aastal 11 protsenti, eestlastest aga veidi üle 21 protsendi.