Kassid ja koerad asuvad puuduva inimese asemele

Eestis elab praegu üksi rohkem inimesi kui kunagi varem ja mis võiks olla üksinduse leevendamiseks parem kui võtta endale kass või koer? Noortele paarikestele on neljajalgne sõber aga lapse eest.

Tartu kodutute loomade varjupaigas algab külastusaeg kodulooma valijaile kell kaks päeval. Saabub noor naine koos elukaaslasega – ajakirjanikuga pikemalt vestlemata lähevad nad kutsikaid kaema ja valivadki ühe välja. Nähtavasti on nad uuele ajale väga tüüpilised lemmikloomaotsijad.

Noored, kel pole (veel?) peas lapsesaamise mõtet, ent kes omal moel asendavad lapse puudumist lemmikloomaga. Sageli tuleb ka laps, aga iive on meie riigis miinuses, eks ole! Kodulooma pidada on rahvastiku taastootmisest lihtsam, mugavam ja riskivabam. Tallinna loomade hoiupaiga juhi Larissa Kozõreva hinnangul on noori, äsja kokku kolinud ja kodulooma otsivaid paarikesi kundedest lausa viiendik.

Küllalt sageli kipuvad noored sedasama kassi või koera pärast lapsesaamist varjupaigale tagasi sokutama. «Noored võiks aru saada, et nende elu muutub kiiresti ja juhul kui nad tahavad näiteks Eestist ära kolida, tuleb ka loom kaasa võtta,» lisab Kozõreva.

Keskealised kuldkliendid

Vahepeale mahub Tartu varjupaigas suurtest loomasõpradest perekond, naine ja mees. Alul otsivad kutsikat, ent kuna neid äraandmiseks sobivas vanuses pole, suunduvad joonelt kassipoegade majja. Ei kulu üle viie minuti, kui Sirje Sokorovi süles on pikakarvaline ja mustavalgekirju Enigma.

Miks just selline vähem kui pooleaastane kassike? «Lihtsalt jääb pilk peale ja ongi kõik!» tõdeb Sokorov. «Seda polegi võimalik põhjendada.» Esiti tähelepanust üsna häiritud Enigmast saab Sokorovi kolmas kass, üks koer on tal samuti.

Sellised keskealised paarid on samuti varjupaikade olulised ja usaldusväärsed kliendid. Varjupaiga töötaja Annika Mölderi sõnul on täna põhjust torti süüa, sest just selle looma sotsialiseerimisega on palju vaeva nähtud. Kass on üle kolme kuu omanikku oodanud  ja tal on kindel koht talitajate südames. «Ta oli ikka täielik metslane! Praegu on veel pelglik, aga sellest saab üle,» lisab Mölder.

Nüüd saabub 74-aastane proua, kes peab liikumiseks kasutama kõndimisraami. Tema otsib koerale seltsilist. Kolme kuu eest suri vana kass ära ja nüüd on koer murest murtud. Peni on suur räimesööja ja jätab siiamaani igal hommikul ka kassile täpselt kaks kala. Daam valib emase täiskasvanud kassi, sellise pealtnäha kõige tavalisema, mustavalgekirju.

Ilu on vaataja silmades, sest Tartu varjupaigas on samal ajal kõige erinevamate kasukamoodide esindajaid, alates lumivalgetest ja lõpetades pesuehtsa Garfieldiga. Aga just see, juba juulis varjupaika jõudnud hiirepüüdja meenutab enim loomakest, kes suri vanadusse. Nõnda saab täna koju kaks mustvalget ja emast kassi, ehkki legendi järgi peaks neil olema kõige vähem tahtjaid.

5 Tartu varjupaiga kassi lühiportreed

Kessu

Pärit Põvast, ei ole praegu väga sülekass, aga mingi aja pärast on noor emane kindlasti nõus ka sülekassiks hakkama.

Varje

Umbes aastane, pärit Räpinast, tõeliselt tore sülekass ja hingerõõm.

Carlos

Noorem isane, ülinurr ja sülekass, kes pärit Elvast.

Vaido

Umbes 3-aastat vana, pärit Tänassilmast, ilus punane sõber kass.

Frost

Noorem täiskasvanud, pärit Konguta vallast, hästi sõbralik.

«Pensionäridele me tavaliselt soovitamegi täiskasvanud kassi,» selgitab Tartu loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar. «Pensionär sammub eluõhtut, aga kass võib elada ka 20 aastat.»

Roosaar on kliendiga otsekohene ja küsib, kas vajadusel ka kassile pärijaid on? «Oleme viimasel ajal päris hellaks tehtud sellega, et suur osa loomadest tuleb siia kodudest, kus vanur on kas surnud või siis ei tule enam loomaga toime,» selgitab Roosaar. Vähemalt pooled koerad on Tartu varjupaigas just säärase taustaga. Tänavalt püüdmise tulemusena jõuab sinna vähe neljajalgseid.

Üksikud inimesed on varjupaikade kindlad kunded, olgu see siis looma võtmine või loovutamine. Kozõreva hinnangul on suur osa Tallinna hoiukodust looma küsijaist eakad. Sarnaselt Roosaarega kinnitab temagi, et paraku tuleb pensionäride juurest haiguse või surma tõttu ka väga palju loomi tagasi.

«See tendents süveneb,» räägib Kozõreva. «Me ei väljasta enam vanadele inimestele kutsikaid ega kassipoegi. Peame olema realistid. Kes tegeleb noore kassiga edasi, kui 75-aastane inimene satub haiglasse? Alul on tütred ja pojad muidugi suured lubajad, aga pärast on nad ise loomaga meie ukse taga.» Küll soovitab hoiukodu pensionäridele kaheksast aastast vanemaid kasse või koeri.

Rohkem üksikuid

Rahvastik küll kahaneb, ent niinimetatud üheinimeseleibkondade hulk kasvab vägagi hoogsalt. Kui 2000. aasta rahvaloenduse ajal oli selliseid 195 000, siis 2011. aastal juba 240 000 ehk tervelt 45 000 inimese võrra rohkem.

Eestis näitas viimane loendus üksikute osaks alla 19 protsendi rahvastikust, Tallinna elanikkonnast on neid aga rohkem ehk ligi 21 protsenti. Kui vaadata vanuserühmi, siis on enim üksi elavaid inimesi Tallinnas 20–24- ja 25–29-aastaste noorte hulgas. Alles seejärel tuleb 70–74-aastaste pensionäride vanuserühm.

Kindlasti leidub neidki, kes on oma üksiolekuga vägagi rahul, ent enamasti ei ole see siiski inimese vaba valik. Üksindusele leevenduse otsimise levinumaid viise on võtta endale kass või koer. Seega – kas koos üksikute inimeste hulga kasvuga suureneb ka kasside ja koerte hulk?

5 Tartu varjupaiga koera lühiportreed

Popi

3-aastane, väga energiline koer.

Riku

Natukene rotveileri verd, sobib tõsisele inimesel, kellel on kindel käsi ja hea süda.

Kelli

Hästi aktiivne ja ülisõbralik, väga hästi koolitatav noor koer.

Pontu

Juba eakam koer, kelle eest eakas peremees enam hoolitseda ei saanud. Pontu on tore ja sõbralik, võiks olla hästi asine valvur.

Tommi

8-aastane, väga tore koer, kes väljanägemiselt on natuke hirmuäratav, sest on rotveileri segu, aga tegelikult väga sõbralik.

Eesti Statistikaamet loeb üle nii lehmad, lambad kui kanad, samas puudub igasugune vähegi usaldusväärne ülevaade sellest, palju meil on kasse ja koeri. Eesti Väikeloomaarstide Seltsi presidendi Janne Orro kinnitusel kantakse meil märgistatud loomi vähemalt kolme erinevasse registrisse – kennelliidu register sisaldab ainult tõukoeri ja seal on ka palju surnud loomade andmeid.

Väikeloomaarstide seltsi lemmikloomaregistris on osa omavalitsuste ja loomakliinikute poolt sisse kantud loomad.

Suurima loomade hulgaga on Spin TEKi kohalike omavalitsuste lemmikloomade register. «Vähemalt osaliselt kattuvad lemmikloomade andmed mõlemas registris,» lausub Orro. Lemmikloomaregistrites on niikuinii üksnes märgistatud loomad, sellal kui suur osa koertest ja eriti kassidest on seni kiibistamata.

Orro andmeil on lemmikloomatoitude müümisega tegelevad ettevõtted arvestanud oma turu suuruseks viimasel ajal 150 000 koera, ent siingi tuleb arvestada, et sugugi kõik koerad ei söö spetsiaalseid lemmikloomatoite.

Lemmikoom kui harjutus pereeluks

 

Psühholoogi ja loomaterapeudi Kristi Raava kinnitusel võib lemmiklooma võtmine lapse asemele olla kena harjutus pereeluks, samas ei pruugi liigne nunnutamine olla kassile või koerale tegelikult hea.

Raava õppis küll Tallinna Ülikoolis psühholoogiks, aga ta on saanud USA Denveri ülikoolist loomaterapeudi litsentsi ning koolitab ka ise loomaterapeute. Tema kinnitusel peletavad lemmikloomad üksindust ja neid peetakse asenduspereliikmetena, olgu siis lapse või ka täiskasvanud partneri asemel. «Kindlasti suudab lemmikloom üksildust leevendada, iseasi, kas ta inimest asendab,» rääkis Raava.

Eesti noored lükkavad lapse sündi aina edasi, asendades seniks lapse kassi või koeraga. Ent kas see ei või olla märk inimestevahelisest usaldamatusest või sellest, et ei olda oma suhtes kindel? Või on põhjus hoopis mugavuses? Laps on siiski midagi võrreldamatult vastutusrikkamat kui neljajalgne.

Raava kinnitusel puutub ta küllalt kokku inimestega, kes räägivadki, et lemmikloom on inimesest usaldusväärsem ja kindlam kaaslane.

«Inimeste maailmas on küllalt pettunuid ja haiget saanuid, kes otsivad lohutust ja mõistmist loomadelt,» lausus ta. «Inimesel on vajadus hoolida ja loomad annavad selleks võimaluse.»

Lemmiklooma nii-öelda lapse asemele võtmisel on erinevad tahud. «Vaadates lahutuste hulka võiks ju loota, et looma pidamisega kaasneva vastutuse jagamine on alustuseks päris hea suhteharjutus,» lausus Raava. «Iseasi on muidugi see, millal seda tehakse – kui mõlemad pere liikmed on juba üle 30 aasta vanad, siis oleks vist küll aeg juba lapsesaamisele mõelda.»

Tegelikult võiks tavalises peres olla Raava kinnitusel nii laps(ed) kui lemmikloomad, sest kassid-koerad on lastele mõistlik alternatiiv kõikjal laiutavale virtuaalmaailmale. «Kui pidada looma lapse asemel, siis ei pruugi see olla neljajalgsele endale sugugi hea,» lisas ta. «Lapse või partneri asemel peetavat koera või kassi kiputatakse liiga palju nunnutama ja võib-olla saab ta liikuda vähem, kui peaks. Kui me võtame koju looma, siis peaks ta saama ikkagi jääda loomaks. Looma vajadused ei piirdu pelgalt inimliku hellusega.»

Tõestatud kasv

On siiski üks omavalitsus, mille põhjal saab kindlalt väita vähemasti koerte hulga kasvu. Tallinnas on koerte kiibistamine kohustuslik juba 2006. aastast ja sestap ka valdav osa neist registreeritud.

Nõnda näitavadki Spin TEKi andmed viimase viie aasta jooksul pidevat kasvu – kui 2011. aasta algul oli Tallinnas 25 500 koera, siis tänavu jaanuaris juba 31 600 kutsat. Kasside kiibistamine muutus Tallinnas kohustuslikuks alles tänavu, ent ometi võib arvata, et kui on rohkem koeri, siis tõenäoliselt ka kasse seda enam, et linnakorteris on nurrujat mugavam pidada.

Tallinna keskkonnaameti peaspetsialisti Hellika Landsmanni kinnitusel on kasside ja koerte hulga kasv tõepoolest aimatav ja seda kinnitab ka statistika. «Ka inimeste elujärg on paranenud ja nähtavasti on ka see üks lemmikloomade rohkema kojuvõtmise põhjus,» lausub ta.

Aga Tartu varjupaiga õuel olevad koerad kenitlevad külastajate ees nii kuis jaksavad – liputavad sabasid ja annavad iga karvaga mõista, et just nemad peavad täna koju saama. Kassid tulevad puuri ukse juurde võõrast silmitsema, mõni ajab käpad puurivarbade vahelt välja, mõni lööb nurru või sirutab end puuri najal nii pikaks, kui suudab. Paljud hakkavad demonstratiivselt sööma, andes sel moel mõista – olen rahulik ja stressivaba loom, seega võta mind! 

Viie aasta populaarseimad koeratõud kennelliidu andmetel

saksa lambakoer

labradori retriiver

yorkshire'i terjer

tiibeti mastif

kuldne retriiver