Eelkäija ebaõnnestus

Adolf Hitleri jalutuskäik Klaipėdas, mille natsionaalsotsialistliku Saksamaa võimud nimetasid ümber Memeliks. 1939. aastal oli Leedu sunnitud linna loovutama Saksamaale. Rahvasteliit oli selleks ajaks oma mõju kaotanud. Foto: SCANPIX

«Keegi ei soovi, et ÜROd tabaks Rahvasteliidu saatus, mis kadus, sest sel puudus tegelik mõjuvõim.» See lause pärineb Vene presidendilt Vladimir Putinilt ja näitab ilmekalt, et Venemaa on huvitatud ÜRO ja oma vetoõiguse säilitamisest maailmaorganisatsiooni tähtsaimas otsustuskogus.

Kahe maailmasõja vahelisel ajastul tegutsenud Rahvasteliidule, mille saatuse eest Putin ÜROd hoiatas, ei antud palju tegutsemisaastaid. Esimese maailmasõja järel suure idealismiga suurriikide poolt ellu kutsutud Rahvasteliit saadeti laiali Teise maailmasõja järel, ilma lootuseta seda kuidagi reformida.

Nagu ÜRO-lgi olid ka Rahvasteliidul oma võidud, näiteks naiste ja laste õiguste ning tervishoiu edendamisel, aga ka liiklusmärkide ühtse süsteemi juurutamisel. Kaotused olid aga suuremad: ebaedu desarmeerimisel ja konfliktide ennetamisel, mis viis üldise julgeoleku tagamise süsteemi kokkukukkumiseni ning Teise maailmasõjani.