Üliõpilaskondade liit: ligi 13 000 protestiallkirjast jääb ilmselt väheks

Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajad andsid riigikogu esimees Ene Ergmale ja aseesimees Keit Pentusele üle 12 870 protestiallkirja õppelaenu hüvitamise lõpetamise vastu. Foto: Peeter Langovits

Riigikogu esimehele Ene Ergmale täna 12 870 protestiallkirja üle andnud Eesti Üliõpilaskondade Liit ei usu ka ise, et õppelaenu hüvitamine lähiajal taastataks.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu aseesimees Eimar Veldre rääkis pärast tänast kohtumist Ene Ergma ja Keit Pentusega Postimee.ee´le, et riigikogu esindajad mõistsid probleemi sügavust, kuid samas ta kahtles, kas nad näevad samasugust lahendust nagu tudengid ja hakkavad selle nimel tegutsema. «Ma ei seaks selles osas väga kõrgeid lootusi,» tõdes Veldre.

Samas usub ta, et ligi 13 000 allkirja paneb riigikogu esindajatele arutelu jätkamiseks täiendava surve. «Meie esimene soov oligi probleemi üle arutleda. Tuhanded inimesed on õppelaenu hüvitamise lõpetamise otsuse üle väga nördinud. Kui me ei räägi selle põhjustest, siis nördimus süveneb ja inimesed pettuvad veelgi enam,» selgitas Veldre.

Tema sõnul tahab EÜL õppelaenu hüvitamise lõpetamise otsusele kindlasti riigikohtu hinnangut ning seejärel otsustatakse, kas pöörduda ka Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

Riigikogu aseesimehe Keit Pentuse sõnul tuleb üliõpilasi selle eest kiita, et nad on hakanud jõulisemalt oma õiguste eest seisma ja ühiskonnas aktiivsemalt kaasa rääkima. Mis puutub aga õppelaenude hüvitamise lõpetamisse, siis selles osas on Pentuse sõnul oluline silmas pidada konteksti, miks ja millal see otsus tehti.

«Me olime majanduslikult väga keerulises olukorras. Alternatiiv oleks olnud valida nö Kreeka tee - kasvatada laenukoormust ja kärpida kulusid ja lükata valusate otsuste tegemine tulevikku, kuid see poleks minu arvates olnud hea lahendus,» rääkis Pentus. «Ükski 2009. aasta otsustest, mis puudutasid kulude kokkutõmbamist, ei olnud lihtsa südamega tehtud. Selgitasime ka üliõpilastele, et alternatiive sel hetkel lihtsalt polnud, sest majandusolukord halvenes iga päevaga.»

Ergma sõnul räägivad tudengite protestiallkirjad inimeste murest ja probleemidest, aga kas ja millal saab õppemaksu hüvitamise süsteemi taastada, sõltub tema kinnitusel riigi majanduslikust olukorrast. «Toetuste taastamisest saame hakata rääkima siis, kui me ei pea enam tegema negatiivset riigieelarvet,» tõdes riigikogu esimees.

Nii Pentus kui ka Ene Ergma rõhutasid vajadust luua üliõpilastele motiveeriv stipendiumite süsteem, et andekamad tudengid ei peaks õppelaenu üldse võtma. «Andekatele, sõltumata nende vanemate rahakotist, peab kõrgharidus olema tasuta. Korralik stipendiumite süsteem on vajalik selleks, et noored ei peaks õppima ja töötama samal ajal. See vähendab õppimise efektiivsust,» selgitas Ergma.