Inimõiguste aastakonverentsil rände teemal sõna võttes ütles välisminister Marina Kaljurand, et ehkki Euroopa riikide mured on rändekriisiga seoses erinevad, on olukorra lahendamine kõigi liikmesriikide ühine vastutus.
Kaljurand: rändekriisi lahendamine on ELi riikide ühine vastutus
«Euroopa saab sellest kriisist välja tulla vaid ühiselt ja solidaarselt tegutsedes, Schengeni põhimõtetest kinni pidades ja oma välispiiri kindlustades,» märkis Kaljurand välisministeeriumi teatel. Välisminister lisas, et majandusmigrantide eristamine rahvusvahelise kaitse saajatest on oluline. Samuti ei tohi tõmmata võrdusmärki pagulaste ja terroristide vahel.
Rahvusvahelise kaitse saanute ehk pagulaste vastuvõtmisel on Kaljuranna sõnul oluline nende teadlikkus eesootavast. «Esiteks peavad need inimesed väga selgelt teadma, kuhu nad tulevad, millised toetused ja milline riik neid ees ootab. Ainult teadlikult ja vabatahtlikult saab toimuda pagulaste suunamine Eestisse,» rõhutas välisminister ning lisas, et tähtis on läbi mõelda, kuidas neid kõige paremini Eesti ühiskonda integreerida.
Eesti panus Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika regiooni läbi arengukoostöö ja humanitaarabi ulatub 2011. aastast 3,2 miljoni euroni. Süüria põgenike laagreid Jordaanias, Türgis ja Iraagis oleme samal ajaperioodil toetanud 1,8 miljoni euroga. Lisaks osaleb Eesti aktiivselt Euroopa Liidu välispiiri kaitse tõhustamises, Eesti eksperdid on kaasatud nii piiriagentuuri FRONTEX kui sõjalise operatsiooni Vahemerel EUNAVFOR MED töösse.
Neljapäeval toimus Inimõiguste Instituudi eestvedamisel iga-aastane inimõiguste aastakonverents, mis sel korral kandis pealkirja «Inimõigused muutuvas ajas». Välisminister Kaljurand osales rändeteemalises vestlusringis koos Ungari välisministri Péter Szijjártó, Rumeenia välisministeeriumi riigisekretäri Daniel loniţă ning Rootsi välisministeeriumi migratsiooniküsimuste eriesindaja Jan Knutssoniga. Vestlust juhtis Indrek Treufeldt.