/nginx/o/2014/11/24/3550453t1h35ca.jpg)
Tallinna linnavolikogu lõpetas tuleva aasta linnaeelarve teise lugemise ning saatis eelnõu kolmandale lugemisele.
Linnaeelarve saadeti kolmandale lugemisele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volikogu opositsioon oli teiseks lugemiseks esitanud eelarve eelnõule 52 ettepanekut, millest võimulolijad ei toetanud ainsatki. «Ei jäänud sõelale ühtegi ettepanekut, mida linnavalitsus või volikogu rahanduskomisjon oleks saanud omalt poolt toetada,» ütles linnapea ülesandeid täitev abilinnapea Taavi Aas volikogus esinedes.
«Esiteks oli ettepanekuid lisakuludeks, milleks aga on eelarve eelnõus juba vahendid ette nähtud. Näiteks ettepanek eraldada Helsingi-Tallinna püsiühenduse täiemahulise tasuvusuuringu tegemiseks pool miljonit eurot. Me ei saanud seda ettepanekut toetada, sest linn esitas 23. oktoobril projektitaotluse Läänemere programmi kogusummas 1,2 miljonit eurot. 2016. aasta eelarve on selles projektis ette näinud vajalikud 161 000 eurot, millest linna omafinantseering on 24 000 eurot,» rääkis Aas.
Totust ei leidnud ka ettepanek eraldada raha Pääsküla gümnaasiumi remondiks. «Veel sellel kuul kuulutab haridusamet välja alles Pääsküla gümnaasiumi renoveerimistööde projekteerimishanke,» ütles Aas. Hiljem opositsiooni küsimustele vastates tõdes ta, et järgmisel aastal jõutakse heal juhul projekteerimiseni ja remont võib Pääsküla gümnaasiumis alata parimal juhul 2017. aastal.
«Ettepanekut teha Tondi põhikooli võimlas sanitaarremont ei saanud toetada, sest vajalik sanitaarremont koolis valmib juba käesoleva aasta jõuludeks. Ning järgmise aasta eelarves on ette nähtud vahendid kooli tervikrenoveerimise projekteerimiseks, et siis juba 2017. aastal kool tervikuna renoveerida,» lausus Aas. Osa ettepanekuid jäeti arvestamata seetõttu, et esitajad ja linnavalitsus olid erinevatel arvamustel kulude piisavuse kohta.
Täiesti tõsise põhjenduse äraütlemise kohta sai ka IRLi liikme Tarmo Kruusimäe ettepanek eraldada eelarvega 300 000 eurot tihastele läti keele õpetamiseks. Katteallikana pakkus Kruusimäe välja Tallinna televisiooni kolme ja poole miljoni euro suuruse toetuse vähendamise sama summa võrra. Ettepaneku selgitus oli lihtne: «Kuna linnavalitsus tegeleb juba niigi mittepõhikirjaliste tegevustega, võiks linnarahva raha kulutamisena planeerida ka tihastele läti keele õpet. Tihased oleksid keeleõppega kahtlemata rahul ning kaoks vajadus neile talvel pekki panna.»
Aas nentis, et ta on linna süsteemis töötanud üle kümne aasta, kuid sellist ettepanekut kohtab ta esmakordselt. «Aga ma põhjendan ka selle ettepaneku tagasilükkamist majanduslikult. Läti keele õpetamiseks tihastele arvati vaja minevat 300 000 eurot. Viimase talvise linnuvaatlusega loendati 23 435 tihast. Arvestades asjaolu, et läti keele 60 tunnise kursuse hind on 400 eurot, ei suudaks 300 000 euroga kuidagi nimetatud sihtgrupi vajadusi tagada,» rääkis Aas ning lisas, et tema meelest on äärmiselt kurb, et opositsioon suhtub niimoodi linnaeelarvesse.
Samuti ei läinud läbi Kruusimäe ettepanek osta kõigile ühissõidukijuhtidele respiraatorid, mis kaitseksid neid heitgaaside eest. Toetust ei leidnud ükski kümmekonnast Kruusimäe ettepanekust, millest enamus olid eelmainitutest tunduvalt tõsisemad.
Volikogu kulutas ligi pool tundi, et kõik 52 parandusettepanekut Keskerakonna häältega ükshaaval maha hääletada, pärast mida otsustati eelnõu saata kolmandale lugemisele. Eelarve kolmas lugemine ja vastuvõtmine on kavas tänase istungi päevakorra 25. punktina.