/nginx/o/2010/11/17/468360t1ha475.jpg)
Riigikontroll jõudis järeldusele, et Balti Kaitsekolledž ei ole riigilt saadud rahasid keerukas majanduskeskkonnas säästlikult kasutanud ning tõi muuhulgas esile kaks ebaselgetel põhjustel tehtud reisi, mis läksid kokku maksma üle veerand miljoni krooni.
Näiteks tõi audit välja, et kolledž korraldas mullu vastuvõtva riigi toetuse (HNS) eelarvest kaks reisi, mille kohta riigikontrolli ei saanud kinnitust, et kas need olid seotud õppetegevusega.
Esimene neist oli suusareis valitud õppuritele ja õppejõududele ning nende lastele Norrasse kogumaksumusega 145 457 krooni. Teine reis oli maaväe keskastmekursuse õppuritele, õppejõududele ja nende lastele Soome kogusummas 122 096 krooni.
Riigikontroll ei pidanud selliste kulude tegemist põhjendatuks ega säästlikuks.
Kolledži ülema Gundars Abolsi kinnitusel on kõik HNS-i eelarvest kantud kulud olnud seotud kolledži tegevusega, millest õppetegevus on üks oluline osa. «Arvestades majanduskeskkonda, võivad mõned kulud tunduda üldisel foonil kolledži tegevuses vähem olulisemad kui teised, olles samas siiski põhjendatud,» märkis ta.
Kaitseministeeriumi kinnitusel viiakse antud küsimuses läbi täiendav uurimine, et tuvastada, kas
kolledžile eraldatud HNS-eelarve vahendite kasutamine on olnud vastavuses ministeeriumi ja kaitsekolledži vahelise sihtfinantseerimislepinguga.
Üldiselt leidis riigikontroll, et olulises osas kajastab kolledži möödunud aasta raamatupidamise aruanne asutuse finantsseisundit ja majandustulemust siiski õigesti, kuid eelarve kasutamine pole endiselt täiesti sihipärane ega läbipaistev ning kooli sisekontrollisüsteemis on jätkuvalt puudusi.
Riigikontrolli hinnangul ei ole kolledži kulude kajastamise ja eelarvestamise aluseid täielikult ja üheselt kindlaks määratud ning see on põhjustanud ebatäpsusi raamatupidamisarvestuses ning vähendanud eelarve läbipaistvust.
Lisaks on kaitsekolledž sarnaselt varasemate aastatega hilinenud käibemaksu tagastamise taotlemisega.
Kehtestatud nõuded kulude tegemiseks on riigikontrolli hinnangul liiga üldised ega taga eelarve sihipärast kasutamist - täpsemalt, majanduskulusid võivad vastavalt vajadusele teha kõik kolledži töötajad, külalislektorid ja tudengid ning piirsummasid ei ole määratud. Ka ei ole kehtestatud majanduskulude limiite, näiteks kütuse, telefonikulude jm kohta.
Abolsi sõnul teadvustavad nad riigikontrolli soovitusi ja arvestavad nendega, kuid lisas, et mitmes küsimuses ei nõustu nad täielikult.
Näiteks on Abolsi hinnangul kolledži majanduskulude tegemise kord mõistlik, sest selles lähtutakse kolledži vajaduste iseloomust ja põhivarade soetamiseks eelarve planeerimine sõltub kooli eelarveaasta vajadusest.