/nginx/o/2015/12/07/4776295t1h7ca6.jpg)
Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese kuvand on Eesti avalikkuses viimasel ajal petetud ja kannatavast mehest muutunud vitaalseks ja inimlikuks, leidis suhtekorraldaja Ilona Leib Postimehele antud kommentaaris.
Suhtekorraldaja: me näeme praegu vaba, õnnelikku ja rokkivat presidenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meedia ja ajakirjanduse jälgijate huvi presidendi eraelu teemal on kahtlemata õigustatud, arvab Leib. «Sellises positsioonis peab paratamatult arvestama, et selle huvi põhjus ei ole lihtsalt labane uudishimu, vaid ka avaliku kontrolli vajadus selle üle, kes pääsevad presidenti mõjutama, olgugi mõni mõjutaja alahinnatud ja mõni ilmselgelt ülehinnatud,» ütles ta.
President on pakkunud viimasel aastal hulgaliselt kõneainet oma eraeluliste sündmuste teemal ning see on võimaldanud inimestel oma kogemuste baasilt kujundada hinnanguid presidendi eraelulisele usaldusväärsusele.
«Eestis ei ole traditsiooni inimeste poliitilise küpsuse üle nende eraelu põhjal otsustada. Aasta algusest hästi meeles olevast trotsliku, vaimselt eemalviibiva ja jaheda olekuga mehe asemel näeme praegu vaba, õnnelikku ja rokkivat meest koos uue ja pisut eksootilist hõngu kaaslasega,» lausus Leib.
«Petetud ja selle all kannatava mehe kuvand on asendatud meieni jõudnud piltide ja videolõikude kaudu informatsiooniga, mis loob presidendist vitaalse, noorusliku ja inimlikuna mõjuva kuvandi,» lisas ta.
Evelin Ilvesega abielus olles oli suhtekorraldaja selgitusel avalik inimlikkus rohkem Evelini pärusmaa, kuid nüüd näitab Toomas-Hendrik Ilves ka ennast isiklike teemade kaudu nagu armumine, kohtingud, kihlus ja pulmaplaanid, võimaldades inimestel ennast temaga hõlpsamalt suhestada.
Seda, kas Eesti ühiskonnas jääb Ilvest saatma kuvand korduvalt lahutanud presidendist või nähakse selles lõpuks positiivselt inimlikku ja isikliku õnne poole pürgivat inimest, ei ole Leiva hinnangul Eesti ühiskonnas võimalik ette ennustada. «Siiski tundub, et tõtakalt tehakse jõupingutusi jääda meelde mitte presidendina, kes lahutas, vaid presidendina, kes abiellus,» märkis Leib.
«On päris huvitav jälgida, kas eraeluline partnerivahetus mõjutab presidendi usaldusväärsust. Uue kaaslase ilmumine ei ole vähendanud presidendi ametialast usaldusväärsust, kuna valitud kaaslase taust on meie jaoks ametialaselt vastuvõetav – NATO riigi küberkaitse juhte. Ilmselt on huvitav jälgida ka seda, milline on presidendi kihluse mõju Läti imagole eestlaste jaoks,» lisas Leib.