/nginx/o/2015/03/31/3922205t1h5044.jpg)
Katuserahade vastu sõdiv Vabaerakond tegi enda kinnitusel nö. katuserahade jagamise asemel lihtsalt suuremad ja väiksemad ettepanekud riigieelarve parandamiseks. Suuremaid ettepanekuid aga ei arvestatud, on Vabaerakond solvunud.
Katuserahade vastu sõdiv Vabaerakond: saime karistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Enesele truuks jäämise eest meid ka «karistati» – vaid mõni üksik meie parandusettepanek leidis rahanduskomisjoni osalist või täielikku toetust, põhimõttelisemad ettepanekud jäid kõik arvestamata,» ütles Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees ja rahanduskomisjoni liige Andres Ammas.
Ammase sõnul esitas Vabaerakond riigieelarve esimese ja teise lugemise järel põhjalikud ja professionaalidelt tunnustust saanud ettepanekud. «Lisaks näitasime, kuidas erakondade rahastamiseks mõeldud rahast ainuüksi poole summa ulatuses saaks teha Eesti elus suuri ja olulisi muudatusi. Neid ettepanekuid ei toetatud, nagu ka erakondade rahastamise vähendamist,» lisas Ammas.
Vabaerakond teatas, et ei pea õigeks Eestis välja kujunenud nn katuserahade jagamise süsteemi, kus riigikogu liikmed paigutavad riigieelarve kolmanda lugemise eel raha vargsi «oma» objektidesse ja hooplevad siis oma panusega.
«See on halb stiil. Ükski erakonna liige ei jaga oma raha, vaid see on meie kõigi ühine raha,» ütles Ammas.
Vabaerakond tahab regionaalsete investeeringute süsteemi muuta nii, et igal riigikogu liikmel oleks sõltumata kuulumisest koalitsiooni või opositsiooni võrdne õigus riigieelarve osas kaasa rääkida.
Samas nentis Ammas, et ei saa öelda, et ühtegi Vabaerakonna ettepanekut ei arvestatud. Raha sai näiteks Põhja-Eesti Pimedate ühing, Alutaguse malev, Haapsalu toomkirik. «Näpuotsaga almust anti.»
Suuremaid ettepanekuid aga ei toetatud.
Vabaerakonna ettepanekud olid kahte laadi - ühed olid suuremahulised, mille koha pealt Vabaerakonna arvates oli vaja riigieelarvet parandada. «Need on näiteks teadus-arendus tegevus, ka doktoranditoetuse tõstmine 422 eurolt 522 eurole kuus, põllumajandustoetused ning fraktsiooni jaoks on tähtis ka riigikogu lubaduse täitmine - EMTA saali valmisehitamine.»
Teised olid väiksemad.
«Igal saadikul ei ole oma eraldi ettepanekut. Ettepanekud on tehtud nii, et need ühendused, kes on fraktsiooni poole pöördunud, on kaalutult saanud fraktsiooni toe. Kõik need ettepanekud on olulised, summasid ei ole klapitatud nii, et saada kokku täpselt 250 000. Leiame, et kõik väärivad toetust,» lisas Ammas.
FRAKTSIOONI ETTEPANEKUD (väiksemad)
Päästeliit ja abipolitseinikud (investeeringud varustusse ja tehnikasse) 50 000
Eesti Külaliikumine kodukant 35 000
SA Hiite Maja (looduslike pühapaikade kaardistamine) 10 000
MTÜ 65B (vanemaealiste õpe) 10 000
Maarja Küla (uue maja ehituse omafinantseering) 30 000
Põhja-Eesti Pimedate Ühing (rekonstrueerimine) 40 000
Eesti Vähiliit (diagnostikamasin) 30 000
Kaitseliidu Alutaguse Narva malevkond (riigikaitseõpetuse klasside sisustamine) 25 000
Haapsalu Toomkirik (helivõimendus) 20 000
MTÜ Loodusajakiri (Ajakirja Horisondi tegevuse toetamine) 70 000